Tänaseks peaksid isegi viimased jaanipäevapidulised joomatsüklist väljunud olema. Siiski näib, et mõned hilised ärkajad on kaineks magamata tööle tagasi läinud. Tulemuseks on mõistatuslikud e-pommid. Parimad palad:
Serverite ülekoormamise varjus kasutasid kübersõdalased kevadel Eesti vastu ka relvi, mille olemus on siiani jäänud mõistatuseks. Rünnete paremaks avastamiseks plaanib Eesti pöörata rohkem tähelepanu netiliikluse salvestamisele, kirjutab Alo Lõhmus.
Oot-oot. Loo autoriks on “Alo Lõhmus, Postimees”. Tegu vist sümptomiga.
Kübersõdades on küll relvadeks bitid ja baidid, kuid rünnakuid planeerivad ja juhivad siiski luust ja lihast inimesed.
Pärissõjas on relvadeks raud, vask ja tina?
«Räägitakse kaskaadrelvast,» viitab kaitseministeeriumi side- ja infotehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Tammet ühele võimalikule tulevikustsenaariumile. «Rünnakut alustatakse teenusetõkkega, ent siis hakatakse tungima elutähtsatesse süsteemidesse ja riigi infrastruktuuri. See võib lõppkokkuvõttes halvata kogu ühiskonna tegevuse.»
Me ei ole (veel?) juhe peas Maatriksi tegelased, et interneti kadumine järsku kogu ühiskonna tegevuse halvaks.
Niisuguse küberründe tekitatavat segadust on kerge ette kujutada. Esmalt muutub võimatuks populaarsemate internetikülgede, sh meediaportaalide lugemine.
Kui sinu “meediaportaali” esileht on 1,2MB suurune, siis mõni ime, et veebiserver sul koormuse all ära sureb.
E-post seiskub, sest nutikad ründajad on Eesti meiliserverid registreerinud rahvusvahelises rämpsposti andmebaasis kui spämmilevitajad, mistõttu Eesti elanike kirjad blokeeritakse.
What the fuck? Saan aru küll, aga ikkagi. What the fuck?
Ülekoormuse varjus rakendati keerulisemat häkkimiskunsti. «Päris mitu korda tehti ka selliseid rünnakuid, mille kohta ei oska me mingit seletust anda. See nägi välja musta auguna, tühja graafikuna. Null. Ükski bitt ega bait, ükski pakett üheski suunas ei liikunud. Nagu oleks juhe katki lõigatud,» kirjeldab Aarelaid. «See on kõige hullem asi üldse. Mis see oli, seletust ei ole. Ei tea isegi, mille pihta see suunatud oli.»
Seda oleks ma oma silmaga näha tahtnud. Aga kuna ei näinud, siis kujutame ette… Pimedas toas seisavad kaks arvutispetsialisti ja jälgivad pingsalt seinale projitseeritud graafikut. Mitte midagi graafikus ei liigu. Jälgivad ja jälgivad ja järsku üks karjatab: “Rünnak!”
Teine arvutispetsialist vaatab graafikut, kuid seal pole midagi toimunud. Kõik on endine. “Mis rünnak?” küsib ta. “Ma ei näe mingit rünnakut.”
“Näe, seal,” näitab esimene arvutispetsialist näpuga. “Näe!”
“Seal ei ole mitte midagi,” ütleb teine.
“Täpselt! Järelikult rünnati mingi uue relvaga. Teavita presidenti. Ta peab sellest kohe Bushile rääkima enne kui USAd sama relvaga rünnatakse!”
“Mida üldse rünnati?”
“Ma ei tea… Ja see mind hirmutabki!”
Mõni mees alustas vist joomist ammu enne jaanipäeva.
Mõttetute ülekoormusrünnakute varjus õnnestus ründajail üles leida ka näiteks mobiilifirmade teenindusserverid, mis pole avalikud. Ainult tänu firmade IT-teenistuse tulemuslikule tööle jäi mobiiliühendus toimima.
Oot-oot. Miks sellised elutähtsad purgid avalikult internetist kättesaadavad on?
«Kuidas oskasid ründajad Kükametsa kooli võrgukülje häkkimise kõrval need serverid üles leida? Miks tekitasid nad olukordi, kus poes ei saanud maksta piima ja leiva eest ega bensiinijaamas bensiini eest? Ning miks jäid tänavatel autod just samal ajal seisma ja hakkasid signaalitama?» viitab Aarelaid kogu aktsiooni kõrgele koordineeritusele.
Vastus on lihtne. Küberrünne nakatas mobiilifirma teenindusserverid, sealt liikus viirus edasi inimeste mobiiltelefonidesse ja üle Bluetoothi autodesse. Seejärel peatas viirus auto ning hakkas signaaliga NSVLi hümni mängima. Kõige selle taga on FSB, GRU, illuminaadid, paavst ja jõuluvana ehk hämarad lobigrupid.
Muide, allikad kinnitavad, et autode signaalitamise ja Kükametsa võrgukülje häkkimise ajal oli Edgar Savisaar peldikus asjal. See kõik oli koordineeritud!
Läinud nädalal ministeeriumidevahelise töögrupi kokku pandud küberkaitse parandamise soovituste pakett näeb muu hulgas ette riigi võimekuse suurendamist just internetiliikluse salvestamisel.
Okei, et kogu see hüsteeriline iba oli eesmärgiga rohkem netiliiklust salvestada, et Rein Lang teaks kes teda kommentaarides sõimab?
juuni 30, 2007 kell 4:20 e.l.
Postimees vastab sellele küsimusele ise oma juhtkirjas ära:
“Riikide küberruum näib muutuvat sarnaseks õhuruumiga, mida samuti kiivalt jälgitakse ja kaitstakse ning kuhu on oodatud vaid heade kavatsustega külalised. Võib oletada, et uued küberkaitsemeetodid, mida kevadiste rünnakute kordumise hirmus Eestis juurutama hakatakse, tähendavad ka internetiliikluse senisest parema jälgimise ning salvestamise vahendeid, et olla võimeline vaenlase liikumist tagantjärele kindlaks tegema. Mõistagi võib sellega seoses tõstatuda inimeste privaatsuse küsimus. Loodetavasti seletab valitsus kavandatavad meetodid lahti, et võimalikku hirmu privaatsuse rikkumise pärast eos leevendada.”
Mida see praktikas tähendab? Ja miks USA hüppas sama rongi peale? Paranoikud pange oma hõbepaberimütsikesed pähe…
juuni 30, 2007 kell 8:41 p.l.
Ausalt öeldes jäi mulle selle kande mõte pisut arusaamatuks. Noored, kas jaanipäeva deliiriumist toibumine on teile raskem, kui vanematele meestele?
Selle mula asemel oleks võinud ju Aarelaiuga ühendust võtta, maha istuda ja üks korralik blogi kanne kirjutada.
juuni 30, 2007 kell 8:42 p.l.
P.S. Vabandust, ma tulin siia otse, mitte läbi tolle tulusa reklaamlingi.
juuli 1, 2007 kell 5:06 p.l.
Selle kande mõte oli vist näidata, et hirmutamise abil inimeste põhiõiguste/vabaduste piiramine võib Eestis läbi minna samamoodi nagu USA-s
Rein Lang on ka muidugi omamoodi fenomen, muudkui räägib täpselt sama juttu (rohkem jälgimist, vähem anonüümsust jnejne) isegi kui saab korduvalt vastu näppe – ma isiklikult arvan, et ta jääb elu lõpuni rääkima sellest…
juuli 1, 2007 kell 5:20 p.l.
Kui härra Aarelaid hakkaks vahelduseks ka asjast rääkima, siis oleks see suur samm edasi. Sellist vähearukat FUDujuttu on praeguseks tulnud oksendamiseni ning järjekordset hala teemal “vaga Jenoveeva uskumatud kannatused kübersõja päevil” küll lugeda ei tahaks. (Et vähe suurema koormuse tõttu omadega sassi läinud võrguseade ehmatab meie turvaeksperdi poolsegaseks? No andke abi!)
juuli 2, 2007 kell 10:58 e.l.
Nalja rohkem kui kopika eest.
Kas te pole tähele pannud, et AS Eesti Juustu Wabariigi meedial ei ole mitte millegist kirjutada. Et enda leheküljed täis saada, leiutatakse uusi ja soojendatakse ülesse vanu ‘uudiseid’. Sedasi meie tänapäeva ühiskonna meedia töötabki. Kõige paremini müüb hirm. Kindlasti on šnitti võetud Mikistani ‘uudiste vabriku’ töödest.
Mis on kogu selle möla tagajärg? Riiklikute ja suuremate ettevõttete IT osakonnad saavad rohkem rahalisi ressursse enda võrkude turvamiseks.
Kogu, nn. ‘kübersõda’ oli enamjaolt fabritseeritud hirmulaine. Meid tabati lihtsalt une pealt ja koheselt vastumeetmeid oli raske teostada. Keegi ei osanud ette ennustada, et ründed võivad toimida sellises mastaabis.
Meie uudiste portaalid hakkavad üha enam meenutama ‘kollaseid meditsiini’ ajakirju.
Ah krt küll. Hakkan juba ise mingit jahu pritsima. Võtke asja kaine mõistusega. Õppige sündmuste vigadest ja proovige tulevikus rohkem sarnaseid probleeme ette näha. Järgmine kord tule hullem.
juuli 2, 2007 kell 5:35 p.l.
Tolle artikli (ja juhtkirja) ilmumispäeval sai naljatletud, et järgmisel nädalal ilmub raudselt selleteemaline erileht. Silme ette kerkisid juba mõned pealkirjad, kui tindiseppasid (või riigi PR omi) peaks ründama ideede puudus.
* “Küberkaitsja: See oli minu elu kõige jubedam kogemus”
* “Ridley Scott tuleb Eestisse”
Holliwoodi tippprodutsent ja lavastaja tuleb Eestisse oma uue kübersõjast rääkiva filmi jaoks materjali koguma. Mees, kes on lavastatud muuhulgas Gladiaatori, Black Hawk Down’i ja Hannibali oli uuest filmist rääkides napisõnaline. “Praegu on selleks parim aeg, sest sündmus inimestel väga värskelt meeles,” ütles Scott. “Ja niimoodi saan edasi anda võimalikult autentse fiilingu.”
“Filmi tuleb kindlasti palju plahvatusi ja efektseid tagaajamisi kuigi film põhineb tõelistel sündmustel. Näitlejatest on veel liiga vara rääkida, aga kindlasti osaleb selles mõni A kategooria staar.”
* “Maailmatasemel IT-eksperdid olid küberrünnete keerukusest shokeeritud”
* “Küberründed nõudsid äärepealt inimelu”
Pronksiöö järgselt pidid küberründeid tõrjuvad IT-spetsialistid tegema palju ületunde. Samas on liigne kohvijoomine ja magamatus kahjulik tervisele. Ühel küberkaitsjal tekkisid nädalase magamata oleku tõttu probleemid südamega.
* “IT-meeste oma Woodstocki lahing”
5 meest suhtlesid üksteisega öösel IRCi jututoas kui see algas. Iseseisvalt otsustati anda tuhandetele ründajatele vastulöök.
* “Mees, kes võis päästa tuhandete eestlaste elu”
Mees tõmbas viimasel hetkel välisühenduse otsustavalt maha, kuna pahalased olid juba tunginud esimesest tulemüürist läbi ja teine oli ka langemas. Uut tulemüüri alles kodeeriti.
juuli 4, 2007 kell 8:44 p.l.
Janek: su mõttevälgatused lähevad järjest paremaks
september 15, 2007 kell 10:22 e.l.
Üldiselt saab tulevikus küberrünnakut ära tõkestada- kasutades ära FreeBSD ning mitmetuhande protsessori üheaegset jõudlust..
Matrixi film just tehti selle FreeBSD’ga.
aprill 20, 2008 kell 10:24 p.l.
Noritakse nagu alati detailide kallal. Detailid on tähtsad luures aga siin on tegu vaid väitlusliku retoorikaga.
aprill 20, 2008 kell 10:26 p.l.
Kui kõik detailid on valed, kas siis lugu saab õige olla?
aprill 21, 2008 kell 11:30 e.l.
Kui vähemalt 1 tugev vastuargument ei toimi, siis jätavad teised ka tavalise retoorilise norimise mulje.
aprill 21, 2008 kell 11:48 e.l.
Kui teise poole algne argument kõlab teadjama inimese kõrvus kui “bla bla blah blaaah väääks blah” siis kas on võimalik anda üheselt mõistetavat tugevat vastuargumenti?
aprill 21, 2008 kell 6:41 p.l.
Teadjamaid ka igasuguseid.
aprill 21, 2008 kell 6:43 p.l.
Nagu näha siis jah
oktoober 23, 2009 kell 1:26 e.l.
Was really excited cause the image popped into my head really quickly. ,