Postimees kirjutab: “Matemaatikaõpetajad nõuavad ministrilt eksamikomisjoni esimehe väljavahetamist“:
Rühm matemaatikaõpetajaid saatis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele avaliku pöördumise, kus tungivalt nõutakse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) matemaatika eksamikomisjoni esimehe Helgi Uudelepa väljavahetamist.
Uudelepa juhitud komisjon on viimastel aastatel tekitanud olukorra, kus õpetajad ei tea enam, kuidas REKKi tõlgenduses õigesti õpetada ja abituriendid ei tea, mida ja missuguses mahus võidakse nende käest eksamil küsida, seisab pöördumises.
…
Näiteks ei ole olnud kooskõlas ülesannete raskus ja töö sooritamiseks antud aeg. Õpilased jäid tõsisesse ajahätta nii 2006. kui ka 2007. aasta eksamiülesannete lahendamisel.
…
Eksamikomisjoni poolt antud info kohaselt kontrollitakse eksamitöö esimese osaga põhiteadmiste- ja oskuste omamist ja nende kasutamise oskust elulistes situatsioonides.
…
2006. aasta eksamil olid õpetajate nägemuses esimese osa seitsmest ülesandest neli sellised, mille puhul ei saa kõnelda põhiteadmiste- ja oskuste kontrollimisest.
…
Õpetajad rõhutavad ministrile saadetud pöördumises, et matemaatika riigieksami ülesanded peavad olema koostatud nii, et ka tavaklassis õppinud õpilasel on võimalik eksam sooritada maksimumtulemusele.
Ei pea! No ei pea lihtsalt! Tavaklassis õppinud õpilane ei pea olema suuteline eksamit sooritama maksimumtulemusele kui ta ei ole eksamiks õppinud.
Eksami mõte ei ole lihtsalt koolilõputunnistus kätte anda või inimestes positiivseid emotsioone tekitada. Matemaatikaeksami mõte on eraldada välja need, kes on suutelised matemaatikat kõrgemal tasemel edasi õppima. Need, kellel on piisavalt huvi ja tahtmist, et iseseisvalt õppida.
Matemaatikaeksamilt ei ole võimalik saada mingit head tulemust kui sa oled lihtsalt need kolm aastat keskkoolis tunnis kohal käinud ja lähed siis eksamit tegema. Eksamiks peab õppima. Eksamiks peab valmistuma. Ja kui õpilane on käinud tavaklassis, siis peab ta natuke rohkem vaeva nägema.
Ärme palun teeme seda viga, et hakkame kõiki õpilasi premeerima heade tulemustega. Mõni teeb tööd ja näeb vaeva ja saab hea tulemuse — ta on selle ära teeninud. Kui keegi teine kõrval näeb vähem vaeva ja on vähem andekam, kuid saab sama tulemuse, samuti esimese koha, siis see on kõigile kahjulik. Selline premeerimine vähendab andeka inimese väärtust ning samas solgib tulemusi.
Üks põhjus miks ma Tartu Ülikoolist ära tulin oli pidev mahategemine. Matemaatika-informaatika teaduskonnast on võimalik diplom saada ilma, et oleks kirjutanud ridagi programmikoodi. Kodused tööd kopeeritakse üksteise pealt. Eksamitel käies on raamat põlvedel või SMSitakse tarkadele sõpradele. Arvutiklassis toimuvatel eksamitel on abiks sõbrad jututoas — osavad häkkerid on valmis teinud tarkvara, mis laseb jututoa tekstil paista tavalise veebisirvimisena. Vahel makstakse koduste tööde lahenduste eest ka seksuaalteenustega.
Õppejõud on sellest kõigest muidugi teadlikud, kuid ei sekku. Enda kaitseks väidavad nad, et “dekanaat pole petturluse osas selget seisukohta võtnud”, mida iganes see ka ei tähendaks.
Samas on jube demotiveeriv kui teed tööd ja näed vaeva, et diplomit saada ning sinu kõrval on mingi beibe, kes ei jaga teemast ööd ega mütsi, aga saab kätte sama diplomi ilma vaeva nägemata.
Ülikoolis on latt nii alla lastud, et bakakraad on kaotanud oma väärtuse. Ajakirjanikuna kuulen tihti lugusid stiilis “tuli meile tööle üks äsja lõpetanud kraadiga vennike, mitte sittagi teha ei oskand.” Seesama kajastub isegi Praxise uurimuses, kust lähtub, et IT-firmad peavad ülikooli toodangut tihti kuni aasta ise koolitama enne kui toodang tööga hakkama saab.
Nüüd tahetakse ka keskkoolis latt alla lasta.
Mille kuradi pärast? Et paar õpilast saaksid omale paremad matemaatikahinded kuigi nad pole seda väärt?
Kui asi on ülikooli sisse astumises, siis ülikool võtab alati vastu just kindla hulga parimaid. Ka lävendipõhises süsteemis. Lävendit lihtsalt reguleeritakse vastavalt vajadusele. Parimad ei jää kindlasti ukse taha sellepärast, et matemaatikaeksam oli liiga raske.
Mida üks korralik ja keeruline eksam teha aitab on parimate hulgast kõige parimad välja noppida. Maksimumtulemus tuleb ära teenida. Maksimumtulemus ei ole kellegi õigus.
Ja see on loll nutt ja hala, et õpetajad ei tea mis matemaatikaeksamisse tuleb. Kui mina aastal 2004 eksamit sooritasin jagati õhukesi suures formaadis rohelisi raamatuid, kus oli sees täpselt see, mida eksamil küsitakse. Kui matemaatikaõpetaja teeb eksamiks kordamist oma programmi järgi, siis on ta lihtsalt idioot. Sulle antakse raamat kätte, kus on kõik vajalik olemas. Kui sa seda ei kasuta, siis ära hakka süüdistama eksamikomisjoni.
Matemaatikaeksami eel korraldati meile kahe nädala jooksul kordamistunde. Käisin seal vist ühe korra kohal. Hullult igav oli, kõik vegeteerisid silmad poolavali ning kohapeal tehtud ülesanded olid liiga lihtsad. Selle kahe nädala jooksul tegelesin ma aga kodus sellesama rohelise raamatu uurimisega. Tegin sealt peatükk-haaval ülesandeid ning sain targemaks. Lõpptulemuseks oli 93 punkti, mis minu teada oli klassi parim tulemus.
Kulla matemaatikaõpetajad. Saage aru. Teile antakse ette imeõhuke raamat, kus on kirjas praktiliselt need ülesanded, mis riigieksamil tulevad. Kui te ei oska selle raamatu järgi õpetada siis see on teie oma viga. Ärge süüdistage eksamikomisjoni.
Latti ei saa allapoole lasta. Tulemuseks on hunnik paberiga idioote. Inimene peab oma kraadi/tulemuse ise omaenda tööga ära teenima. Sina oled seal klassi ees vaid õiget teed näitamas.
Remember, Luke. Use the Green Book!