Valimiste tarkvaraviga

Siloleht kirjutab, et Tartus tekkinud segaduse põhjustas siiski arvutisüsteemi viga ja mitte inimlik eksitus nagu varem väideti.

Tarkvaraviga jättis hääled lugemata

Valimiskomisjon avastas teisipäeval tänu ühele terasele kandidaadile, et Tartus jäid valimistulemusele juurde liitmata välismaal antud 219 häält.

Komisjoni väitel oli selles süüdi arvutisüsteemi viga. Eksitus valimiste tulemust ei muutnud ning komisjoni väitel poleks viga märkamata jäänud, sest nagunii loetakse praegu kõik hääled uuesti üle.

Mida me e-valimiste/m-valimiste puhul sarnase tarkvaravea avastamiseks üle loeme?

Või kas üldse peab meil olema midagi, mida hiljem üle lugeda? Ausa e-hääletamise põhimõtted näevad ju ette, et:

7. valimiskampaania käigus ega pärast valimisi ei seata juhul, kui järgitakse e-hääletamise seadustatud protseduure, päevapoliitilistel kaalutlustel küsimuse alla e-hääletamist ja seega kogu valimiste legitiimsust.

Ei ole üle vaja lugeda miskit. Läheb nii nagu on.

Uuring: eestlased on kohustusliku usuõpetuse poolt

Elementaarne — tuleb vaid küsitleda inimesi kirikutes ja seepeale laiendada seda tulemust kogu rahvale. Midagi analoogset suutnud teha e-tervise propageerijad “positiivse teavituse” sildi all. Postimehe veebilehel torkas silma uudis usaldusväärse pealkirjaga: “Uuring: eestlased on digitaalsete haiguslugude poolt”. Ei tea, kas tegu on e-tervise PR teatega või toimetaja omaloominguga kuid igastahes räägib pealkiri mingisugusest ühest ja kindlast uuringust.

Oh seda üllatust, kui artikli esimene lause räägib juba kahest tervishoiualasest üle-eestilisest uuringust, mille järgi eestlased tahavad, et meditsiinitöötajatel oleks digitaalsel kujul ülevaade nende tervislikust seisundist. Ei, asi läheb veel huvitavamaks ja artiklist tuleb välja, et:

• Eelmise aasta sügisel viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse, mille kohaselt pidas 75 protsenti digiloo projektist kuulnud inimestest digitaalset terviselugu vajalikuks. Valimi kohta pole mitte ühtki sõna!
• TNS Emor küsitles detsembris 500 inimest, mille tulemusel saadi teada, et ligi pooled inimesest olid teadlikud, et juba praegu edastatakse nende andmed iga kord pärast arsti juures käimist tervishoiuasutuste infosüsteemi.
• Uuringufirma Faktum & Ariko uuris teemat jaanuaris küsitledes 100 perearsti, 100 apteekrit, 32 kardioloogi, 25 psühhiaatrit, 18 neuroloogi ja 9 endokrinoloogi üle Eesti.

Lihtne matemaatika näitab, et siin on tegu juba kolme erineva uurimuse/küsitlusega. Ja kogu joru mitu korda üle lugedes ei saa ikka pihta, kuidas pealkirjas esinev järeldus välja imeti. Kustkohast järeldati, et eestlased on digitaalsete haiguslugude poolt?

Aga egas midagi. Neeger möönab, et e-tervise süsteem on tulnud, et jääda. Lisaks tuulikuärimeestele on Roheliste juhatuses ka e-tervise juht Agu Kivimägi ja arvestades Roheliste suurt populaarsust võib üsna kindlalt öelda, et nonde tegelaste ärihuvid saavad koalitsioonilepingusse kirja pandud.

Rohelised tulid geniaalselt välja ka plaaniga tõsta sotsiaalmaks brutopalga sisse. Muuhulgas teeks see märksa lihtsamaks ülemineku eratervisekindlustusele — ise tead kui palju ja millisele firmale oma klotsi jagad. Eratervisekindlustuses pole ju midagi halba, vist.

Eratervisekindlustuse puhul oleks väga hea kui saaks maksta ainult tõesti nii palju kui kulutad. Noh, kui mu ainuke haigus on natuke nohu kord aastas, siis ma ei taha ju väga suurt osa oma palgast ära anda. Ja ega mul poleks midagi selle vastu, et kindlustusfirma võiks minu haiguslugu vaadata — e-tervise süsteemile saaksid nad triviaalse vaevaga ligi. Noh, minule on ju nõnda soodsam. Siis oleks väga loomulik, et ainukesed inimesed, kes oma haiguslugu kindlustusfirmade ja pankade eest varjavad on need, kes tahavad kindlustusfirmasid ja pankasid petta, onju?

09.03.2006: Agu Kivimägi astus e-tervise juhi kohalt tagasi. Eks lähitulevik näitab, kas maandumine toimub kuskil tippametnikuna või hoopis mõne riigiettevõtte nõukogus.