Autoriõiguste teemaline propaganda algab Eestis 4. jaanuaril

Kui mõni aeg tagasi oli mujal maailmas probleemiks väga kallutatud autoriõiguse teemalise info jagamine koolinoortele, siis nüüd võib selle probleemi leida juba meie kodusest Eesti riigist. Ameerika Kaubanduskoja Eesti esindus koostöös muuhulgas BSAga hakkab 4ndal jaanuaril koolitama Eesti õpetajaid teemal “Õpetame Eesti noortele intellektuaalse omandi põhimõtteid“. (Ürituse kava PDFina)

Pressiteatest leiab huvitavaid väiteid.

Microsoft Eesti litsentsivastavuse turundusjuhi Kairi Ütsmütsi sõnul ei pöörata Eesti haridusasutustes intellektuaalse omandi õiguse õpetamisele piisavalt tähelepanu, kuigi noored on arvutiajastu hüvedega harjunud ning tarbivad digitaalmeediat nii koolis kui kodus. “Korraldatav seminar on hea võimalus harida nii õpetajaid, kes saavad seda teadmist edasi viia koolidesse,” lisab Ütsmüts.

Intellektuaalse omandi õigusi õpetatakse ülikoolis, tavaliselt õigusteaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Isegi Tartu Ülikooli arvutiajastuga lähedalt seotud matemaatika- ja informaatikateaduskonnas pole selleteemalist koolitamist. Mille kuradi pärast on vaja seda teemat siis veel teistele kaela tirida? Usuõpetust juba surutakse koolidesse. Nüüd vaja veel ja veel kõrvalisi teemasid sisse tuua. Selliseid teemasid, millega peaksid tegelema kodus vanemad: traditsioonid, moraali ja eetika küsimused.

Nagu ma aru saan, siis sihtgrupiks on just kesk- ja põhikooli õpetajad. Need, kelle näol on tavaliselt tegu sovjetiaegsete iganditega, kes ronivad koolitustele pigem kohvitama ja küpsiseid pugima ning ei suuda päris kindlasti säärasel ühepoolsel ja erapoolikul üritusel räägitavaid intellektuaalse omandi probleeme konteksti panna.

Kamoon, isegi ürituse korraldajad ei ole suutelised tänapäevaseid intellektuaalse omandi probleeme konteksti panema. Üritusel räägib näiteks ka Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevdirektor Elise Vasamäe, kes hiljuti sõdis ostetud originaalplaatidest tagavarakoopiate tegemise vastu. Või äkki sellised inimesed ei soovigi probleeme mõista kliendi seisukohalt? Peaasi, et endale nuts kukrusse kukuks ja peaasi, et seda nutsu ikka suurtes summades oleks.

Pressiteates on välja toodud veel tüüpilisi bullshit-argumente.

Kaido Uduste sõnul on intellektuaalse omandi kaitse teema oluline ühiskondlikul tasandil, kuna intellektuaalse omandi loomisega tekib pidevalt uusi väärtusi, mida tarbib kogu ühiskond. Autoriõiguste laiaulatusliku rikkumise korral puudub autoritel motivatsioon luua uusi teoseid. Seega pärsib piraatlus otseselt innovaatilisust ning kultuuriarengut.

Kultuur ja innovatsioon ei teki tühjale kohale. Mõlemad vajavad tekkeks algmaterjali, inspiratsiooni. Kultuur tegeleb väga tihti millegi juba eksisteeriva miksimisega. Kunstnikud lõikavad ja kleebivad olemasolevat, uut tarkvara pole võimalik luua ilma mingit tarkvarapatenti rikkumata, muusikud sämplivad erinevaid lugusid ja loovad nõnda uusi teoseid jne. (Ühest kuulsast sämplist kasvas näiteks välja omaette muusikastiil — jungle, mis praeguste autoriõigusi reguleerivate USA seaduste järgi on seetõttu ametlikult suhtkoht seadusega pahuksis.)

Kultuuri ja innovatsiooni eelduseks on vabadus luua, kombineerides eksisteerivaid vahendeid, ideid, nähtusi. Liigse reguleerimise ja litsenseerimise tulemuseks on vaid olukord, kus loomisega saavad tegeleda ainult rikkad artistid, rikaste suurkorporatsioonide all töötavad artistid.

Lõppeks jätaks paar tsitaati inimestelt, kes intellektuaalse omandi (segadust tekitav termin) teemal pikalt-pikalt mõtteid liigutanud ja selle ala arvamusliidritena ka tuntuks saanud.

“A society free to borrow and build on the past is culturally richer than a controlled one.” — Lawrence Lessig (Tema selleteemalist raamatut soovitab ka meie auväärt president)

“Overprotecting intellectual property is as harmful as underprotecting it. Creativity is impossible without a rich public domain. Nothing today, likely nothing since we tamed fire, is genuinely new: Culture, like science and technology, grows by accretion, each new creator building on the works of those who came before. Overprotection stifles the very creative forces it’s supposed to nurture.” — Judge Alex Kozinski of the U.S. Court of Appeals for the Ninth Circuit