Ühe noorpoliitiku kukkumine

Jõuluaeg on aeg rahulikult pere seltsis istuda. Aeg vaadata kamina- või küünlaleeki, avada kingitusi ning nautida piparkookide lõhna. Jõulude ja eriti vana aasta ärasaatmise rituaalide hulka käib ka aasta jooksul juhtunu meenutamine — oma vigadest õppimine, oma edust rõõmu tundmine, tehtu üle järgi mõtlemine.

Hariva meenutamise eesmärgil toon täna teieni juhtumi ühest noorpoliitikust nimega K. Tera. Tulevikus ehk kohtate teda televisioonis. Ehk näeb teda istumas Riigikogus viie-kümne aasta pärast. Võibolla isegi varem. Võibolla isegi mõnel soojemal kohal kui seda on Riigikogu tool.

Noorpoliitik K. Tera oli kuni hiljutini Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse ehk TÜÜE juhatuse liige. TÜÜEst võib rääkida nii mõndagi ja see mõndagi on enamuses päris negatiivne. Oma põhilise eesmärgiga ehk üliõpilaste esindamisega ta hästi hakkama ei saa. Kui oli probleeme toetuste kätte saamisega tehti suure raha eest kahtlase väärtusega plakateid, mis lahendust lähemale ei toonud. Kui oli probleeme õppekorralduseeskirja muutmisega tehti t-särke, soditi demonstratiivselt kõnniteed ja kirjutati oma pisikeses ajalehes sütitavaid artikleid, kuid mingit süttimist sellele ei järgnenud.

Postimehe kommentaariumist käis läbi ka väide nagu oleks Ramon Rask oma cum laude probleemiga TÜÜE poole pöördunud, kuid TÜÜE tolleaegne juht Hannes Klaas — Birute Klaasi poeg — olevat kaebuse “kalevi alla” pannud. Seega ei jäänudki Ramonil muud üle kui oma seadusega ette nähtud cum laudet kohtust nõuda ja Birute Klaas võis hiljem rahuliku südamega väita nagu poleks Ramon ülikooli poole pöördunudki.

Muidugi on TÜÜEs olemisest ka rahalist kasu. Näiteks osaleb TÜÜE projektides, mis saadavad inimesi USAsse tööle. Eestipoolne värbaja saab iga lennukile aetud kätepaari eest kopsaka vaevatasu, kuid lõppkokkuvõttes on USAsse tööle läinud üliõpilasel raskusi elamis- ja sõidukulude tasa teenimisega.

TÜÜE näol on tegu organisatsiooniga, mis on nii ülikooli kui ka suure osa üliõpilaskonna silmis endal margi täis teinud.

Aga mõnikord saab isegi TÜÜE liikmetel mõõt täis ja tuleb eriti nahaalseid tegelasi endi ridadest välja visata. Siit ka noorpoliitik K. Tera juhtum.

Nagu juba mainitud, siis kuni suhteliselt hiljutini oli noorpoliitik K. Tera TÜÜE juhatuse liige. Seda päevani mil talle avaldati umbusaldust ja ta TÜÜEst minema kupatati. Põhjuseid on mitmeid. Väidetavalt käis noorpoliitik K. Tera hooletult ümber TÜÜE rahadega tehes hankeid oma sõpradele Struktuurmeedias. TÜÜE vajas uut veebilehte, veebilehele seati kindlad tingimused ning avaliku pakkumise korraldamise asemel lasi noorpoliitik K. Tera asja ära teha Struktuurmeedial — tulemuseks oli odav pakiveeb, mis ei vastanud algselt seatud tingimustele.

Naljakas on ka JOKK, mida ta TÜÜE valimiste ajal tegi. TÜÜE juhatuse esimeheks kandideerimise diskussioonil noorpoliitik K. Tera eitas Isamaaliitu kuulumist. Mugavalt mainimata jättis ta aga selle, et kuulub Noor-Isamaa juhatusse. Veelgi mugavamalt sai ta Isamaaliidu liikmeks 8 päeva hiljem.

Protokoll, mis tehtud noorpoliitik K. Terale umbusalduse avaldamisest sisaldab veelgi huvitavaid väiteid ja on päris hariv lugemine. Leiab sealt huvitavat sisekaemust üliõpilasesinduse töösse ning ka loo ühest äpardunud noorpoliitikust ning ülevaate talle umbusalduse toonud tegemistest. Mainimata ei saa jätta ka noorpoliitik K. Tera humoorikas-demagoogilist kaitsekõnet. Siiski, tegu on vaid TÜÜE nimelise jäämäe tipuga.

Jõulud ja aasta lõpp on just selline aeg, mil peaksime mõtlema läinud aasta peale ja õppima oma vigadest — ehk ka teiste vigadest. Ja kui need vead on nii mõneski punktis päris naljakad, siis miks mitte võtta paar piparkooki, klaas hõõgveini ja nautida monitori heledas kumas põnevat lühijuttu ühest noorpoliitikust.

Häid jõule!

Autoriõiguste teemaline propaganda algab Eestis 4. jaanuaril

Kui mõni aeg tagasi oli mujal maailmas probleemiks väga kallutatud autoriõiguse teemalise info jagamine koolinoortele, siis nüüd võib selle probleemi leida juba meie kodusest Eesti riigist. Ameerika Kaubanduskoja Eesti esindus koostöös muuhulgas BSAga hakkab 4ndal jaanuaril koolitama Eesti õpetajaid teemal “Õpetame Eesti noortele intellektuaalse omandi põhimõtteid“. (Ürituse kava PDFina)

Pressiteatest leiab huvitavaid väiteid.

Microsoft Eesti litsentsivastavuse turundusjuhi Kairi Ütsmütsi sõnul ei pöörata Eesti haridusasutustes intellektuaalse omandi õiguse õpetamisele piisavalt tähelepanu, kuigi noored on arvutiajastu hüvedega harjunud ning tarbivad digitaalmeediat nii koolis kui kodus. “Korraldatav seminar on hea võimalus harida nii õpetajaid, kes saavad seda teadmist edasi viia koolidesse,” lisab Ütsmüts.

Intellektuaalse omandi õigusi õpetatakse ülikoolis, tavaliselt õigusteaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Isegi Tartu Ülikooli arvutiajastuga lähedalt seotud matemaatika- ja informaatikateaduskonnas pole selleteemalist koolitamist. Mille kuradi pärast on vaja seda teemat siis veel teistele kaela tirida? Usuõpetust juba surutakse koolidesse. Nüüd vaja veel ja veel kõrvalisi teemasid sisse tuua. Selliseid teemasid, millega peaksid tegelema kodus vanemad: traditsioonid, moraali ja eetika küsimused.

Nagu ma aru saan, siis sihtgrupiks on just kesk- ja põhikooli õpetajad. Need, kelle näol on tavaliselt tegu sovjetiaegsete iganditega, kes ronivad koolitustele pigem kohvitama ja küpsiseid pugima ning ei suuda päris kindlasti säärasel ühepoolsel ja erapoolikul üritusel räägitavaid intellektuaalse omandi probleeme konteksti panna.

Kamoon, isegi ürituse korraldajad ei ole suutelised tänapäevaseid intellektuaalse omandi probleeme konteksti panema. Üritusel räägib näiteks ka Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevdirektor Elise Vasamäe, kes hiljuti sõdis ostetud originaalplaatidest tagavarakoopiate tegemise vastu. Või äkki sellised inimesed ei soovigi probleeme mõista kliendi seisukohalt? Peaasi, et endale nuts kukrusse kukuks ja peaasi, et seda nutsu ikka suurtes summades oleks.

Pressiteates on välja toodud veel tüüpilisi bullshit-argumente.

Kaido Uduste sõnul on intellektuaalse omandi kaitse teema oluline ühiskondlikul tasandil, kuna intellektuaalse omandi loomisega tekib pidevalt uusi väärtusi, mida tarbib kogu ühiskond. Autoriõiguste laiaulatusliku rikkumise korral puudub autoritel motivatsioon luua uusi teoseid. Seega pärsib piraatlus otseselt innovaatilisust ning kultuuriarengut.

Kultuur ja innovatsioon ei teki tühjale kohale. Mõlemad vajavad tekkeks algmaterjali, inspiratsiooni. Kultuur tegeleb väga tihti millegi juba eksisteeriva miksimisega. Kunstnikud lõikavad ja kleebivad olemasolevat, uut tarkvara pole võimalik luua ilma mingit tarkvarapatenti rikkumata, muusikud sämplivad erinevaid lugusid ja loovad nõnda uusi teoseid jne. (Ühest kuulsast sämplist kasvas näiteks välja omaette muusikastiil — jungle, mis praeguste autoriõigusi reguleerivate USA seaduste järgi on seetõttu ametlikult suhtkoht seadusega pahuksis.)

Kultuuri ja innovatsiooni eelduseks on vabadus luua, kombineerides eksisteerivaid vahendeid, ideid, nähtusi. Liigse reguleerimise ja litsenseerimise tulemuseks on vaid olukord, kus loomisega saavad tegeleda ainult rikkad artistid, rikaste suurkorporatsioonide all töötavad artistid.

Lõppeks jätaks paar tsitaati inimestelt, kes intellektuaalse omandi (segadust tekitav termin) teemal pikalt-pikalt mõtteid liigutanud ja selle ala arvamusliidritena ka tuntuks saanud.

“A society free to borrow and build on the past is culturally richer than a controlled one.” — Lawrence Lessig (Tema selleteemalist raamatut soovitab ka meie auväärt president)

“Overprotecting intellectual property is as harmful as underprotecting it. Creativity is impossible without a rich public domain. Nothing today, likely nothing since we tamed fire, is genuinely new: Culture, like science and technology, grows by accretion, each new creator building on the works of those who came before. Overprotection stifles the very creative forces it’s supposed to nurture.” — Judge Alex Kozinski of the U.S. Court of Appeals for the Ninth Circuit

Soovitusi algajale domeeniskvatterile

www.orkut.ee
www.windows.ee
www.windowsvista.ee
www.flickr.ee
www.digg.ee
www.whitehouse.ee
www.georgebush.ee
www.cnn.ee
…

Sest varsti maksavad .ee domeenid vaid $16 – $32 ja suvaline inimene võib neid endale suvalise koguse registreerida.

Kui veel võtmata domeenid ei rahulda, siis on kuuldavasti võimalik võtta ka eksisteerivaid domeene.

Mis siis lähiajal tulekul on?

1. Suur domeenide landgrab, nagu juhtus .eu domeenidega.
2. Rohkelt kuritahtlikku domeeniskvattimist ja sinna juurde käivat. Näiteks endise tööandja raamatupood Krisostomuse (www.krisostomus.ee) nimelist .eu domeeni (www.krisostomus.eu) polnud tööandja nõus registreerijalt välja ostma, seega suunas registreerija selle Amazon.com’i.
3. Hunnik peale hakkajaid aga mitte lõpuni viijaid krabavad endile head nimed ära. Nagu näiteks www.e-riik.ee.
4. Ja innovatiivsetele Eesti veebiteenuste tegijatele jäävad alles domeenid, mis meenutavad tüüpilisi Web 2.0 teenuste nimesid: Rollyo, Flickr, Orkut, Toggl jmt. Huvitav kuidas need eesti keeles kõlaks?

KaptenTrumm rikkus minut.ee ära

“Ning sakslasi armastan ma lausa palavalt – erinevalt juutidest,pededest ja muudest pervertidest.”

“Omalt poolt lisaks seda – holokaust(holohox) on väljamõeldud asi suures osas Saksamaalt ja muudest riikidest raha väljapremmisemiseks iisraeli üleval hoidmiseks. Ilma holohoxi abil välja pressitud rahasüstideta oleks see juudiriik ammu kokku kukkunud.”

“Ei maksa unustada MIKS USA ja tema rahvas kogu maailma (enamvähem) hambus on. See on zionistlike juutide mõju ja otsene kontroll.”

“Praegune pangasüsteem on üks suur vandenõu mis põhineb liigkasuvõtmisel ja väärtusetute paberilipakate (aka Fiat raha) nimetamisel millekski väärtuslikuks.”

Need on vaid mõned stiilinäited varjunime “KaptenTrumm” taha peituvalt inimeselt, kes minut.ee kommentaariumi suutnud loetamatuks kommenteerida. Jah, inimeselt. Mõned ei taha hästi uskuda, et tegu on reaalse inimese reaalsete arvamustega. KaptenTrummi peetakse kohati lausa mingiks provokatiivsete kunstnike eksperimendiks, kuid tegu on siiski reaalse inimesega.

KaptenTrummi varjunime taga peitub mitmete tõendite alusel Mati Kruusimäe, 39-aastane Falcki turvamees, tuntud mõnedes ringkondades ka kui Valvur Mati. Jah, see on tema seal pildil ja pilt ise pärineb tema Orkuti profiililt. See on mees, kes on ära rikkunud minut.ee kommentaariumi.

Kui varem leidis minut.ee’st huvitavaid uudiseid, millele järgnes küllaltki sisukas diskussioon, siis tänapäeval leiab minut.ee’st KaptenTrummi saadetud paranoilisi, rassistlikke ja vandenõuteooriaid täis “uudiseid” ning praktiliselt iga loo juures ohtralt KapenTrummi paranoilisi, rassistlikke ja vandenõuteooriaid täis kommentaare.

Tegelikult tuleks minut.ee omanikele tänulik olla. Päris kõike mis KaptenTrumm neile saadab nad esilehele ei lase. Need jõuavad siis KaptenTrummi blogile.

Uudisnupud polegi tegelikult niivõrd hullud. See, et KaptenTrummilt on paar-kolm nupukest esilehel ei tee veel minut.ee’d loetamatuks. Noh, mõnikord on pealkirjast aru saada, mõnikord vaja lugeda esimese sõnani, aga üldiselt on täiesti võimalik KaptenTrummi lugusid vältida.

Kommentaaridega on lugu tunduvalt hullem. Kui varem võis minut.ee’st leida päris huvitavaid arutelusid huvitavatel teemadel, siis tänapäeval suudab KaptenTrumm oma paranoiliste sõnavõttudega suvalise jututeema juutide ja vabamüürlasteni viia.

Millegipärast lähevad teised kommentaatorid tema provokatsioonidega kaasa ja kommentaaride kvaliteet kannatab tõsiselt. Heaks näiteks on kasvõi hiljutine pangakaartide PIN-koodide lekkimise lugu, kust pärit ka osaliselt juba ülal toodud tsitaat:

“Praegune pangasüsteem on üks suur vandenõu mis põhineb liigkasuvõtmisel ja väärtusetute paberilipakate (aka Fiat raha) nimetamisel millekski väärtuslikuks. Seega pole vaja minul kuhugi jõuda – kõik on seal juba olemas, tuleb ainult silmad lahti teha ja vaadata. Aga nagu öeldud – TÕDE on valus kuulata (ka vaadata) ning kergem on lasta illusoorsel maatriksil oma elu üle valitseda.”

Kõige rohkem on kahju minut.ee’st. Tundub, et uudisteveeb on lõpuks muutunud piisavalt populaarseks, et müüa reklaami Hansapangale ja Skype’ile ja teistele suurematele tegijatele. Kuid kui palju lugejaid on kadunud tänu KaptenTrummile?

Mina käisin seal varem just kommentaaride pärast. Minut.ee lugejad on üllatavalt haritud inimesed ja tihti oma ala eksperdid, sarnaselt minut.ee “vanaisale” Slashdotile. Erinevalt Slashdotist puutub aga minut.ee’l see kriitiline hulk kasutajaid, kes KaptenTrummi sarnaste trollide postitused suudaks tavakasutaja nina eest minema modereerida.

Absurdiäri

Täna tahaks viidata kahele huvitavale ärimudelile.

Esimesest räägib EPL: “Plaatide kõrvetamine viib absurditeatrisse.” Artiklis toodud näide on huvitav. Nimelt ei või klubide plaadikeerutajad vinüüli säästmiseks lugudest digitaalseid koopiaid teha. “Ta on ju maksnud vaid vinüülplaadi eest, aga kui ta selle arvutisse tõmbab ehk reprodutseerib, on see piraatlus,” teab rääkida hämmastavalt elukaugete veendumustega Elise Vasamäe, Eesti fonogrammitootjate ühingu tegevdirektor.

Kõige tipuks on meil ühe organisatsiooni asemel kolm, kellele kõigile tuleb katust maksta: Eesti autorite ühing, Eesti esitajate liit ja Eesti fonogrammitootjate ühing.

Teisest huvitavast ärimudelist räägib Postimees: “Rate.ee-sse «valuuta» tellimisega tühjendavad lapsed vanemate rahakotte.” See Rate.ee osa seal polegi niivõrd huvitav, kuid vabandus, millega põhjendatakse fakti, et 100-kroonise limiidiga oli võimalik tekitada ligi 4000-kroonine arve väärib küll mingit auhinda.

Selgub, et EMT Pop-paketi puhul kontrollitakse saldot vaid kord päevas — ühe päeva jooksul on täiesti võimalik tuhandete kroonide eest helistada, olgu limiidiks mistahes.

Muidugi tuleb see arve poisi emal nüüd kinni maksta. (Selgus uut infot, leia artikli lõpust parandus.) Ja muidugi oskas EMT valmis kirjutada just sellise lepingu kus nad ei garanteeri kuulimiidi toimimist — väidetavalt ületas artiklis mainitud poiss varem limiiti keskmiselt 60-krooniga. Juriidiliselt on endiselt kõik korrektne.

Siinkohal teen EMT’le ettepaneku saldot kontrollida kord kuus. Noh, nimigi juba ütleb ära — kuulimiit. Ega ikka kui inimestel enesedistsipliini pole ja nad üritavad oma probleeme lahendada tehnoloogiliste piirangutega, siis tuleb ikka maksimaalselt lüpsta.

Kui juba hiljutistele ajaleheartiklitele viitamiseks läks, siis ei saa jätta mainimata üht tõelist kunstiteost: “Uus üliturvaline Windows ja intuitiivne Office on valmis.” Kui Microsoft seda kinni ei maksnud, siis tuleks autor saata tervisekontrolli.

Uuendus!

Siin artiklis esitatud väited pärinesid viidatud artiklitest. EMT osa aluseks olevas artiklis refereeris Postimehe ajakirjanik Marina Zemtsovskaja originaalset Ekspressi artiklit valikuliselt ja jättis esindamata EMT seisukoha. Nõnda jõudiski ta järeldusele, et:

“Üüratu arve peab Anneli siiski oma taskust kinni maksma.”

Originaalses artiklis esineb nimelt järgnev EMT avalike suhete juhilt Kaja Pinolt pärit lõik:

“Väga positiivne on see, et klient võttis EMTga kiiresti ühendust. Nii sai EMT Rate.ee kontodele (üks neist tõenäoliselt on kliendi enda poja oma, kuna nimi ja vanus klapivad) laetud raha kasutamise blokeerida ning need summad on alles. Seega teeme tagasiarvestuse ning klient seda summat maksma ei pea. Sellest on ka kliendile teada antud.”

Tõe huvides võtsin Kajaga ühendust ja selgus, et tõesti on olukord nõndasugune ning Postimehe ajakirjanikul siiski pole uuemat infot. Kaja lubas Postimeest nende veast teavitada.

IT-Neeger vabandab!

“We’re biased as all fuck. But, we try to be honest.” — Penn Jillette

Anonüümsed ettevõtjad

Neegri postkasti sattus täna õhtul kiri, kus kuulutati uue interaktiivse söögikohtade hindamise portaali avamist. Toidu.info nime kandev virtuaalkeskkond pakub võimalust, noh… hinnata söögikohti. Eks igaüks läheb vaatab järgi ja otsustab kuivõrd kvaliteetse ja huvitava portaaliga tegu on.

Loomulikult pakutakse võimalust uues veebikeskkonnas reklaamida. Esimene kuu tasuta ja puha. Tuntud Eesti IT-teemadel blogijatele saadetud kiri lausa kutsus üles oma söögikohta reklaamima:

“Loodame, et meie keskkond on abiks Teie söögikoha reklaamimisel ja Te võtate selle kiiresti omaks.”

Okei, see selleks. Väga tervitatav on näha, et keegi teeb midagi ajal mil oleks ehk palju lihtsam näiteks Webmedias riigihankeid vorpida. Kui Toidu.info projekt õnnestub, siis väga tore. Kui ei õnnestu, siis võiks tegijad uuesti proovida mõne teistsuguse projektiga. Peaasi, et alla ei annaks.

Aga, oot. Kui tegijad juba jutuks tulid, siis kes ikkagi on selle portaali autorid? Lehelt eneselt ei õnnestu infot leida. Portaali avamisest teavitanud kiri tuli inimeselt nimega “Pole Oluline” (huvitav kas teda koolis narriti?) ja aadressilt toidu.info@gmail.com. Seekord ei aita isegi whois. Sealt leiab vaid hostinguteenuse administraatori kontaktandmed.

Pole see ka esimene juhtum kus anonüümselt internetis äri püsti aetakse. Topelt.net‘i taga on näiteks “paar noort keskkooliõpilast, kes tegutsevad mittetulundusühinguna.” Toidu.info puhul jääb aga täiesti selgusetuks kes, kui palju ja kuidas. Kes ostaks reklaami anonüümselt ettevõtjalt?

Ja millest selline imelik trend anonüümselt äri ajada? Saan aru, et nimi tõesti “pole oluline”, kuid kusagile võiks pisikeselt selle siiski poetada. Mis pagana usaldus peaks inimestel tekkima portaali vastu, mille omanik ei julge tunnistada oma seotust selle portaaliga?

Julge pealehakkamine tundub olemas olevat — ja see on hea! Aga nüüd sooviks Eesti internetiettevõtjatele julgust siduda oma nimi oma looduga.

Piraatlus tõstab telekanalite vaadatavust

USA meediakorporatsioon CBS on läbi ajaloo olnud tuntud kvaliteedi ja innovatiivsuse poolest. George Clooney film “Good Night, and Good Luck” räägib nende teleajakirjanikust Edward R. Murrow’st, ajalooline Kennedy-Nixoni teledebatt toimus just CBS’i Chicago stuudios ja tänapäeval produtseerib CBS sellised tuntud sarju nagu “60 Minutes” ja “CSI”.

Hiljuti proovisid nad uut turundustaktikat: nad avasid YouTube’is oma telekanali, kust võib leida enam kui 300 klippi CBSi sarjadest. Neid klippe on tänaseks vaadatud enam kui 29.2 miljonit korda. YouTube’ile tüüpiliselt on populaarseimad neist naiste kaklus sarjast NCIS, Borat David Lettermaniga ja Borat maadlemas saatejuht Harry Smithiga.

Julge samm uude meediasse.

Phil Rosenthal kirjutab Chicago Tribune’is klippide mõjust CBSi saadete vaatajanumbritele. “Late Show with David Letterman” sai juurde 200,000 vaatajat, “The Late Show with Craig Ferguson” vaatajaskonda lisandus aga 100,000 uut inimest. NBC märkas sarnast effekti kui hakkas Apple’i iTunes’i poes “The Office’i” episoode müüma.

Huvitav kas Comedy Central juba kahetseb oma otsust?

Interneti mõju turunduskanalina pole teab mis üllatus. Reason Magazine kirjutab sellest kuidas Jaapani animatsioon USAs populaarsust kogus — suuresti tänu fännidele, kes vabatahtlikult sarju tõlkisid ja neid siis internetis levitasid.

Väidan, et USAs populaarne sari “Lost” sai Eestis populaarseks mitte Kanal 2 reklaamide ja Postimehe mänguga, vaid just suusõnaliselt. Vähemalt minu tutvusringkonnas kehtis reegel, et need, kes olid sarja juba üle interneti piraatinud soovitasid seda teistel Kanal 2′est vaadata. Ajastamine oli täiuslik — esimene ja väga tugevalt teostatud hooaeg oli USAs just lõppenud. Oli raske niivõrd head sarja mitte soovitada.

Aga nüüd on kolmandast hooajast esimesed kuus osa nähtud ja… enam ei taha. Sari on tobedaks läinud, muutunud komöödiaks. Aga see selleks.

USAs on muidugi suur eelis, USAs on 300 miljonit inimest piraatimas ja populariseerimas. Kui piraatluse koha pealt silma kinni pigistamisega õnnestub liigutada pisike protsent rahvastikust teleka ette on see ikkagi suur-suur number. Kuid kuidas on olukord kodule lähemal?

Rootsi ajaleht Sydsvenskan kirjutab:

“Seni oleme me näinud vaid piraatluse positiivseid mõjusid TV4 jaoks. Sarjad on tuntud ja neist räägitakse ammu enne kui me need näitamiseks ostame,” räägib Rootsi suurima kommertskanali TV4 programmidirektor Malte Andreasson.

/…/

“Hetkel peaksime piraatlust vaatlema kui turundust. Usun, et sel on positiivsed mõjud. Inimesed hakkavad sarjadest rääkima ja need saavad populaarseks,” räägib Anders Knave, Rootsi TV3 programmidirektor.

(Eesti ja Rootsi TV3 kuuluvad mõlemad Viasatile.)

On selgelt näha, et piraatlus ja laiemalt vaadatuna kiire interneti levik on kaasa aidanud mitmete heade telesarjade populariseerimisele.

Samas, jah, piraatlus on Rootsis päris aktuaalne teema ja ühiskonnas toimub ratsionaalne arutelu. Eestis pannakse piraatlusega kaudselt seotud veebilehti kinni ja heal juhul natuke nurga taga foorumites vingutakse, aga see on ka kõik.

Riigi tasemel mingit arutelu ei paista toimuvat, pushitakse kalleid e-süsteeme ja tehakse e-innovatsiooni. Aga räägiks piraatlusest, autoriõigustest ja patentidest avameelselt? Räägiks piraatluse reaalsetest mõjudest? Võibolla vaataks üle Rootsi Piraadipartei põhimõtted ja arutaks neid?

Õnneks on meil lõpuks president, kes omab asjas informeeritud seisukohta, mis siis, et ta vahel nätsu suust ei saa.