Läksin tööintervjuule kohale — otsiti süsteemiadministraatorit. Nende endine admin olevat kusagile parema töö saanud ja neil oli tarvis inimest, kes kohapeal arendus- ja failiservereid haldaks. Eelmises töökohas oli serverihaldus üks kümnetest töökohustustest ja kogemusi selles vallas oli ka mujalt.
Aga nüüd ohumärkidest ehk miks ma sinna tööle ei läinud.
Intervjuul mainiti palganumbrit 15,000 bruto. (Peale intervjuu lõppu sain kirja, kus see oli parandatud 12,000 brutoks.) Intervjuu käigus selgus ka, et tööd on vaid poole koha jagu ja et ma võiks teise poole teha tööd arendajana, mida ma teha ei soovinud. Ehk siis 6,000 ja sealt maksud maha. Ja esimesed 4 kuud on katseaeg, mis tähendab veel mingi -2000 või nii. Hm. Mõningate täpsustuste tagajärjel erines esialgne brutopalganumber lõppnetost ligi viis korda.
Lisaks selgitati mulle, et endine administraator, kes kusagil mujal märksa suuremat palka teenib, on nõus nende servereid edasi haldama, aga loomulikult väiksema rahasumma eest kui seda mulle lubati. Väike vihje, et ~3000 krooni kuus on veel liiga palju küsida? Vihje, et kui ma eeskujulikult ei pinguta, siis võin iga hetk töö kaotada kellegile, kes on kõvasti kogenum kui mina ja küsib vähem palka?
Hmm…
Vaimse tervise huvides jäi sinna tööle minek ära. Tegu on ühe Eesti juhtiva tarkvaratootjaga.
Tööintervjuude teemal võiks tegelikult pikalt-laialt rääkida. Näiteks loo minu esimesest töökohast, kuhu intervjuule minnes olin veel noor ja loll, ei osanud ohumärke ära tunda ja umbes poole aasta pärast andsin lahkumisavalduse.
Või siis loo ühest konsulteerimistööst — Tartu Web 2.0 startup otsis inimest, kes neil serverid üles paneks. Nõudmised olid täpselt kirjas: kõik uuemad ja vanemad buzzwordid ilusti reas. Räägiti virtualisatsioonist veebiserveritel ja teati täpselt, millise softiga peab e-kirjaserver jooksma — mõni rida allpool aga leidus nõudeid stiilis “ja arvutid peavad olema ühendatud LAN-i.” Sinnamaani jõudes lükkasin pakkumise tagasi.
Ahjaa, kui keegi ütleb, et “teeme odavamalt, see on mul sugulasele” või “teeme odavamalt, ma siis hiljem tellin ka sinu käest”… siis jookse! Anna jalgadele valu!
Igatahes… Sarnaselt kunagisele palgaküsimusele küsiks seekord lugejatelt:
Milliseid ohumärke oled tööintervjuudel / töökuulutustes näinud? Mis on olnud selleks määravaks põhjuseks, mis paneb mingit töökohta mitte valima?
November 15, 2006 kell 10:07 e.l.
Minu lemmik oli Leedukate T-Market (nyyd on ta nimi vist Co(ooma)-Market?) kes n6udis t88kuulutuses “itjuhilt” (ametinimetus, t88 sisu kirjelduse j2rgi – adminn) v2hemalt erialast magistri ja “adminnilt” (ametinimetus, t88 tegelik sisu, t88jaamahooldaja-helpdeskineeger) bakalaureusekraadi. Ammu pole nii k6vasti naerda saanud.
A.
P.S. Palgtaset ei tea.
November 15, 2006 kell 10:20 e.l.
Nojah, ains ohumärk on see, kui värbamisel ei kirjeldada eriti tulevasi tööülesandeid (“IT-spetsialist”). Võid lõpetada progeja-süsadmin-helpdesk-autojuhina…
November 15, 2006 kell 10:33 e.l.
mulle alati meeldib kui tööintervjuul või enne seda antakse tööülesanne, ma selle peale alati küsin viisakalt, et kas nad ikka mu CV said kätte, kui vastatakse jaatavalt, siis olen neile viisakalt seletanud, et nad võiksid süttida, soovitavalt heleda leegiga. Ma saan täiesti aru kui öeldakse – “tee nüüd ruutvõrrandit lahendav klass, seoksetele tingimustele vastavana, dokumenteeritud” – okei, teeme valmis, tunnike nokitsemist, kui sedagi. Aga enamasti on see “katseülesanne” midagi sellist, et ehita uus Delfi ja siis vaatame. Parim oligi kuskil, kes soovis, et “tee mulle nagu auto24.ee valmis, eriti midagi pole vaja, autode lisamine-muutmine-kustutamine-otsing-kuvamine ning võiks ka veel dünaamiline andmehaldus olla, et admin saaks lisada-muuta-kustutada automarke-mudeleid aga muidu ei midagi erilist, eks?”
ma olen ka ise tööintervjuusid läbi viinud, eriti meeldivad mulle TKHK (tartukutsehariduskeskus) lõpetanud-lõpetamas noormehed, kes rõõsa IT läige silmis lendavad kohale ja küsivad 15K neto palka ja küsimuse peale – “aga mis sa oskad”, teevad “öö öö öö….ma lõpetan/lõpetasin kutsehariduskeskuse ju!”, püha püstol, ma olen näinud mida ja kuida seal õpetatakse, no thnx, but no thnx, ma oleks napilt ise sinna PHP-d lugema läinud aga ka see oli kino omaette, esialgsest kuni 10-st akadeemilisest tunnist nädalas sai kuidagi sujuvalt 20-30 akadeemilist tundi nädalas, ma loobusin viisakalt
markatnseim näide on see, kuidas ma otsisin õllekastide kõrvale suveks programmeerijat, oli vaja üks eraldiseisev projekt valmis teha, oleks ise mentordanud ja aidanud, sõelusin 50-st CV-st 10 välja kelle kutsusin vestusele, kõikide meeste käest küsisin 3 küsimust (NB! absoluutselt kõik olid CV järgi PHP kõrgema astme spetsialistid)
1. mis vahe on konstruktsioonidel == ja ===
2. mis vahe on PHP-s stringidel ” ja ‘ märkidel
3. mida tähendab & märk muutuja ees
ise lootsin, et esimesed 2 vastavad kõik ära ja kolmandaga sõelun siis parimad välja aga….kokkuvõttes sai parim mees 1.5 punkti kolmest, jäigi tööle võtmata inimene ja tegin ise ületunde hoopis suvi otsa
ahjaa, üks neist meestest oli väga lühikest aega intervjuul, nimelt kui ta sisse astus, siis viskasin veel pilgu CV-l ja jõudsin “Tehtud tööd” alajaotusesse ja seal seisis…ülla ülla…minu tehtud projekt, mainisin poisile, et uks on täpselt samas kohas kust ta sisse tuli, kasutagu uuesti vastupidisel eesmärgil, üldse olen täheldanud, et CV-des on hakatud suisa valetama, tõe paisutamisest saan ma kuidagi aru aga vale tuleb ju välja, jeebus
November 15, 2006 kell 11:19 e.l.
see võis vabalt mõni selline projekt olla, mille sina perse keerasid ja tema korda pidi tegema.
November 15, 2006 kell 11:20 e.l.
ei, märdike, ei olnud, ma siiani aeg-ajalt teen sellele projektile täiendusi
November 15, 2006 kell 11:25 e.l.
ja üldiselt ma ei ütleks “oma projekt” projekti kohta mille ma perse olen keeranud ning kindlasti ma ei paneks seda projekti oma CV-sse või mida iganes, rahu ainult rahu
tööintervjuudel on muide üheks ohumärgiks ka see, kui sinuga intervjuud teeb väga IT võõras inimene, kes tundub juhatavat kogu “masinavärki” ja ego peksab üle äärte vennal, siis ei saa sellest tavaliselt head nahka tulla.
samuti on see palgaga nöökimine alati üks igavene trall, kui mul on ikka CV-s palgasoov X, miks on vaja nagu Türgi turul hakata kauplema, et aga teeme nii, et palk on X – Y katseajal ja siis X – Y + Z, mis on ikkagi väiksem X-ist, no mida kuradit.
November 15, 2006 kell 11:29 e.l.
Millised oleksid ohu märgid?
1.Kui lubatakse taevamannat kokku: “Alguses maksame sulle 6000bruto ja kui teed attesteerimised siis saad IT spetsiks ja saad 13-15000 nagu niuhti ja see ei ole piir. Kui näitad ennast heast küljest, pole ülemist piiri olemas.”
Räägitakse PÕHI palgast ja LISA tasust. Põhipalk moodustab tihti umbes pool sellest summast mis sulle kuus lubatakse. (mul on olnud halbu kogemusi sellega).
2.Töövahendid: Oletame, et oled “onsight”adminit/neeger ratastepeal. Firma on suht suur ja edukas ja sinult küsitakse: “Kas sul oma auto kasutamise võimalust on?”
3.Kui vestluse ajal ei suudeta selgeks teha, mis on tulevased tööülesanded. Negu eelpool miniti, nõutakse tihti üliinimlike võimeid. Sysadmin/24h valvsus/developer/helldesk/graafik/ülemuse pepupoiss jne.
4.Tööaeg: Räägitakse paindlikust töögraafikast. Tihti tahetakse, et istud õhtul hilja või nädalavahetusel kusagil masina taga. Mis võrdub ka 24h valves olekuga. Kui oled nõus valves olema, peaks see ka eraldi palgalepingus kirjas olema.
Mis puutub nendesse, kutseka vms. IT kooli õpilastesse, siis algul on paljud väga ülbed. Kui räägid nendega ja selgitad tööülessandeid, näitad natuke näpuga ette siis väga kiirelt võtavad hääletooni maha. Saavad reeglina aru, et mida koolis õpetati ei ole ikka päris see mis reaalses elus vaja on. Peaks meeles pidama, selliseid noorukeid saab jälle oma käe järgi vormida. KUI sa saad talle aru pähe rääkida, et 15k neto ta ei sa kätte.
November 15, 2006 kell 11:38 e.l.
Tavaliselt oled tööintervjuudel suht nurkasurutud seisus, sest vastaseid on 2-3x rohkem kui sind.. kerge pingesituatsioon.. kui pärast intervjuud jääb halb maik keelele, NO GO! (kui just väga üle ei kullata..)
Tõenäoliselt vestlesid sa oma tulevaste ülemustega.. ja jobude alluvuses pole meeldiv töötada
mõned mälestused kohtadest, kuhu ma ei läinud –
X – otsis onsite administraator-hooldustehnik-programmeerija-müügimeest.. kui helistasin ja küsisin, miks nad kolme eraldi inimest tööle ei võta, tuli mingi udu firma väiksusest jms..
tööintervjuul oli miski arvutite ümberpaigutamise ülesanne N organisatsioonis.. ja põhiraskus oli vist selles, et kas kandidaat soovitab peadirektori ja raamatupidaja arvutid ära vahetada ja argumenteerib piisavalt või mitte.. üldiselt meeldiv kogemus.
Y tööintervjuul olid koos kitsarinnalised ülbikud, kes lasid pidevalt ennast müüa, esitasid lolle “spetsialistiküsimusi”, halvustasid mu tuttavaid kes sealt ära olid läinud.. väga paha tunne jäi, edu neile pankrotiteel, käigu seda ilma minuta.
Z tööintervjuu lõppes vaidlusega, kas nende toode on PITA või mitte.. ja kuidas asja paremaks muuta.. lahkusime sõpradena, nüüd oleme kolleegid
November 15, 2006 kell 11:49 e.l.
Nende ohumärkidega töökuulutustes on nii, et tuleks arvestada ka seda, et neid ei pruugi koostada päris it-inimene. Selle tulemusena võib igasugu apsakaid sisse tulla. No ja muidugi it-inimesed teevad kah apsakaid.
Meil tuli kah ühest töökuulutusest välja, et Java on veebitehnoloogia. Mis minu arust oli nõme väide ja võib tööotsijale imeliku mulje jätta. See aga ei tähenda, et keegi tegelikult kah nii mõtleks. Lihtsalt juhtus.
Jutu point oleks see, et kohal tasuks ikka käia. Kui kohapeal sama jama aetakse siis on muidugi hea kui põgenemistee meeles on ja eelmisele tööandjale peksa pole andnud.
November 15, 2006 kell 11:59 e.l.
Tulemuspalk ei ole ilmtingimata ohu märk. Lihtsalt palga maksmise alused peavad olema lahti seletatud ja tuleb nõuda ka nende toimimist. Seda kohe, katseajal. Aga firmasid, kes nöörivad juba töövestlusel, peaks julgemalt nimetama. Kui firma ise head tooni ei hoia, pole mingit mõtet ka neile halastada. Power to the people!
November 15, 2006 kell 12:17 p.l.
Kui töökuulutuses ikkagi seisab konkurentsivõimeline palk, aga nummert ennast pole välja toodud ning selle ümber veel keerutama hakatakse, siis otsitakse lolli. Odavat lolli.
Kui on nõutav pingetaluvus, peaks testriga enese üle mõõtma, et mitu vatti kere talub. Reeglina tuleb arvestada väikse palga ja ussitavate kolleegidega.
Kui intekal on esimene küsimus sotsiaalse tugivõrgustiku kohta – kaabi tagurpidi uksest välja. Suure tõenäosusega otsitakse tasuta ületunnilolli.
Ja muidugi igasugused ukseni kõndimised ja vastu seina kõndimised …kui kõndimiseks läheb, siis ikka kohe uksest välja!
November 15, 2006 kell 12:26 p.l.
tulemuspalgast rääkides, siis kunagise tööandja juures (ärme nimesid nimetame, pärast mingid suured onud ukse taga, kui nad muidugi minust suuremaid leiavad aga no olgu) tehti ka metsikut tööd mitu kuud ja töötati välja uus boonuste süsteem, mingid boonuskontod töötajatel, uih aih, hull reeglistik boonuse korjamiseks ja kättesaamiseks, idee oli, et saad oma boonuse jaanipäeval + jõulude ajal kätte, rabad hea peo nimel niiöelda….sai siis see süsteem läbi töötatud ja kokkuvõte tehtud:
1. kui sa rabeled nagu elukutseline töösiga, teed 8 tundi ületööd iga päev ja nädalavahetused veedad kontoris, siis su boonuskonto VÕIBOLLA suureneb
2. kui sa mingi väikse apsu teed, siis kohe kindlasti, igal juhul, ükskõik mis põhjendus on, sinu boonuskonto väheneb, kui mitte ei muutu nulliks
3. kui sa lihtsalt teed oma tööd nii nagu peab, teed asju tähtajaks ning korralikult aga ei ületa ennast, ei õpi juurde, ei õpeta teisi, siis ei saa sa sittagi
sellised boonusskeemid on lahedad
mulle meeldib hetkel A. Le Coqis rakendatav BSC süsteem e. Business ScoreCard, 20% põhipalgast on lisapalk, see 20% on omakord jagatud sektoriteks, iga sektori täitmist hinnatakse hindamisperioodi lõpus ja siis saad oma boonuse kätte, hindamine ei toimu selja taga, vaid näost-näkku vestluses otsese ülemusega ja selle tulemusena moodustub sinu boonuse %, näiteks 18.5% või muu selline (minu BSC-is on näiteks 5% kliendi rahulolu, seega peab kontoris käima kohvi joomas ja juttu vestmas inimestega, sobib)
November 15, 2006 kell 12:46 p.l.
Tulemuspalga teemal.
Enamus it inimesi on suht tagasihoidlikud v v2hemalt mingil kombel endasse t6mbunud, tulemuspalga vaidlejat neist tihtipeale pole. Seega kui jutt l2hebki tulemuspalga peale siis vaadake, et teile kotte taha ei keerata sealsamas.
T6si ta on, et ise pole ammugi yhelgi intervjuul k2inud. Ei taha ka. Aga yksp2ev vist peab veel k2ima, kuna hetkeline t88koht l6pmatuseni rahuldust ei paku.
T88turul on patiseis. Kogemenatud amat88rid n6uavad metsikut pappi, firmad tahavad odavaid spetsialiste. Tegelikud spetsialistid, kes elada oskavad ja kellest selle t6ttu ka pikas plaanis kasu oleks, on aga juba ammu mujal t88l ja ei kavatsegi paari palga % p2rast edasitagasi nihverdada.
Annaks siis soovitusi
Esiteks, uue t88taja n2rvi ja vastupidavuse testimine. Esimene ylesanne panna kirves, soovitavalt mingi spaghetti koodi lahti harutamine ja korralikuks koodiks tegemine ( kui firma ntks teeb php lahendusi, siis php supp globalitega on ideaalne, veel parem kui keset html’i jooksevad p2ringud). See n2itab 2ra kas inimesel on oskust ja vaimset tugevust.
Teiseks on esimese j2tk. 2rge laske inimest kohe oma p6hikoodi kallale, krt teab, kes ta selline on. Vbolla myyb teie koodi kiires korras kellegile edasi, vbolla keerab k6ik k2kki ja laseb leebet. Vbolla tema palkamine p6hjustab firmale kahju mida p2rast tykk aega k6ik lyrbite supilusikad k2es ?
Kolmandaks, t88otsija seisukohast. Harjutage mehed, harjutage korraliku progemist ja harjutage iseendaga l2bi ka t88intervjuu. Mytsiga l88ma minnes rabavad spetsialiste otsivad kohad teil lihtsalt munadest ja pigistavad nii et veresooned varvastes l6hkevad. Aga kui vastu peate, saate ka t88, mis on asja v22rt.
T88andjatele. No pagana p2ralt mitu korda te peate neid odavaid it jyngreid vahetama enne kui aru saate kasulikum oleks v6tta mees, kes tibake rohkem ehk palka kysib aga selle eest kogu ylej22nud kompaniid ei pidurda. Matemaatika ei l6ppe ju t88taja palgalehel. Tema tegevus paneb tala v aitab kaasa kogu ylej22nud seltskonnale. Milleks palgata tootlikuse pidur ?
Praktilisest testist intervjuul. 2rge pange inimesi tegema mingeid megapikki ylesandeid, tehke ylesanne lyhike ja konkreetne, kasutage erinevaid v6tteid mida progejad peaksid teadma (inheritance, references, typecasting, escaping). Kui inimene neid lambist v2lja ei toksi, siis ei toksi ta ka p2rast midagi oma toolil istudes.
Psyyhilisest testist. Paari kiire meeldiva v ebameeldiva kysimusega saab suht k2hku tegelikult selgeks, kas inimene on suutlik ka t88d tegema olukordades, kus elu pole vaid kohvi lakkumine. Kysige n2iteks, et kas ta on n6us t88tama samas kabinetis homoseksuaaliga v6i siis, mida ta arvab sellest et igahommikul hakkab olema koosolek, kus ta oma eelmise p2eva progressist peab kokkuv6tte esitama.
Ahjaa, 2rge ametliku olemusega v2ga liiale ka minge, natuke huumorit v s6bralikkust tuleb alati abiks m6lemalt poolelt. Isegi siis kui t88 ise nalja asi ei ole.
Kui t88andja hakkab teile seletama, et palgap2ev v6ib nihkuda kuna arvel pole piisavalt raha, v6tke jalad selga ja jookske.
Ja kui keegi vannub j2lle et miks see krdi martini ei v6i t2pit2hti kasutada, siis vastus on lihtne, mul ei ole neid klaviatuuril ning kuna eesti keeles ka t88d ei tee siis ei ole ka alternatiivse valikuna kuskil valmis nagu pioneer.
November 15, 2006 kell 12:55 p.l.
No kohapeal nad ikka ütlevad mis palgast jutt on. Muidugi kogu see palgavarjamise põhjus on muidugi lihtne, see vähendab konkureerimist tööturul ja ka firmasiseselt saab inimestele erinevat palka maksta.
Ma ennustan, et esimene firma kes maksab head palka ja selle numbri ka avalikustab saab endale hunniku töötajaid. Ilmselt ei saa see küll olema eesti firma. Aga see on juba läbinämmutatud teema.
Ja mis puutub paindlikkuse töögraafikusse kui ohumärki siis see on jälle üks asi mis tuleb lihtsalt üle küsida. Ühes kohas öeldi mulle, et see tähendab seda, et heal põhjusel võib tund aega hiljem tööle tulla! A-fcking-mazing!
Talvel ma enne üheksat tihti ei ärka ja seetõttu ma sealkohal suhtluse ka lõpetasin. See oli küll meilisuhtlus.
November 15, 2006 kell 12:56 p.l.
Irv
mulle meeldivad sellised CV’d kus on kirjas “konkurentsivõimeline palk” ja “pinge taluvus”. Head buzz sõnad. Ehk siis maakeeli tähendab see neegri väikest palka ja kliente, kes pidevalt sind närvi ajavad.
Mõnes kohas olen märganud ka sellist nõuet nagu “… hea suhtlusoskusega IT spetsialist..” väidetavalt otsiti progejat. Miks on vaja koodi kirjutajal häid suhtlusoskusi?.
Otsitakse süsteemi administraatorit “/insert sexy IT buzzwords here”/ lisaks oleks kliendihalduriks ja teostaks aktiivmüüki.
Poole aasta pärast on CV’s kirjas nõe Hiina keele oskusele ja samas oskama poole tunniga blondile sekretärile selgeks õpetama kvant mehaanika põhitõed.
Räägitakse, et meil puudub spetsialiste. Kui esitatakse nõudeid, mis ei lähe kokku tööülesannetega siis on tõesti raske sobiveid inimesi leida. Tihti otsitakse multitalenti kes oskab kohvikeetmisest korporatiivsete IT lahendusteni välja ehitada ja hallata.
November 15, 2006 kell 1:38 p.l.
tööotsimine on popp ja noortepärane
IT-Neeger kirjutab sellest, kuidas ühel kenal intervjuul taheti noorsandi nö. “pügad” ja peale selle artikli läbilugemist tekkis mõte, et millised on olnud siis minu senised tööintervjuud. Esimene – üks lahe veebifirma – natuke töö näidise…
November 15, 2006 kell 1:48 p.l.
Ohumärk on kindlasti see, kui ka peale kolmandat-neljandat telefonivestlust ei öelda sulle täpset palganumbrit vaid hämatakse midagi iga inimese eraldi hindamisest ja võimetest. No kui silmas-silma vestlus on ära olnud ja inimesele on ka tehtud ettepanek tööle tulla, siis nagu võiks ju ka palganumbri öelda.
Eriti tore on muidugi ka see, kui töövestlusel on kõik ilus-tore ja siis kohale jõudes on kõik hoopis teistmoodi ja reaalsed tööülesanded on midagi muud kui esialgu lubati. Peale esimest nädalat saatsin cv uuesti laiali.
Huvitav elamus oli ka see, kui kuulutuses oli kõik väga ilus ja tore aga kohale jõudes toimus vestlus vene keeles. Kusjuures kuulutuses polnud sõnagi vene keele oskamise kohta.
Ohumärkide tajumine on tegelikult individuaalne – mis on kellegi jaoks ohumärk ja mis tingimused on vastuvõetamatud.
November 15, 2006 kell 1:56 p.l.
“Miks on vaja koodi kirjutajal häid suhtlusoskusi?.”
Point on selles, et tööandjad on üldjuhul hea suhtlusoskusega ja nad arvavad, et see on põhimõtteliselt miskit väga olululist. Mis imho näitab nende kitsarinnalisust ja seda, et hea suhtleja pole alati hea inimestetundja.
Samas muidugi hea suhtlusoksusega progeja on universaalsem ehk see on parem investeering.
Tiimitöö on kah üks argument sest, et kui see tegelikult ikka on oluline, siis nurgas omaette istuv tüüp ei ole kasuks. Kuigi minu arust on siin liiga palju igasugu nüansse, näiteks on inimesi kes tööandjaga hästi läbia saavad aga mitte teiste töötajatega. Selliste vastu ei aita ka katseaeg sest otsuse teeb ikka tööandja.
Ja väga halb suhtleja võib olla ka väga tüütu ja mõjutab töökeskkonda. Samas mõni ei sega, lihtsalt on omaette. Sõltub projektidest, vajadustest ja paljust muust.
Niiet argumente on, mõned pädevad, mõned mitte. Aga ei viitsi rohkem kirjutada
November 15, 2006 kell 2:21 p.l.
FinSoft, muide, TKHK’s eksisteerib PHP-õpe ainult õhtuse huviala ringi raames. Vähemalt praegu. Ise õpin hetkel siin programmeerimist ja infotöötlust ning vaatan kuidas tüübid ei saa aine “HTML ja veebidisain” raames isegi CSSi kirjutamisega hakkama. Rääkimata siis veel $_GET ja $_POST “jullade” erinevuste ja vajalikuse mõistmisest (seal ringis ei eksisteeri selliseid asju).
November 15, 2006 kell 3:21 p.l.
ahaa, ju siis lõpetati PHP õpetamine täisõppes ära, kuna õppejõudude tase oli alla igasugust arvestust, selge, tänud info eest
November 15, 2006 kell 5:57 p.l.
ma ka kogesin selle esimese lehmavaimustuse otse polu it asjast tööd otsima minnes. vahid cv online ja imestad, mida köike nöudeid ei taheta. mönes kohas isegi sai vestlusel käidud. paljudesse kohtadesse cv’sid saadetud. mönest tuli isegi vastus, kuid enamuste jaoks oli vist vaid tühipaljas cv saatmine, millele ei tulnud mingit vastust. ei positiivset ega negatiivset. kuid mis tähelepanek paljudest läbi jooksis, oli see, et cv’s asunud veebilink, seda nad ikka käisid vaatamas ja mitte korra, vaid enamus isegi korduvalt. tore, kui paljudel asutustel on ip aadress firma nimega seotud
löpuks, peale pikka pikka otsingut veebruarist aprillini otsisin tööd
sain tutvustega tööle. hetkel olen juba ca 1.5a püsinud vahelduva eduga. vahepeal viskas siibrisse palk, kuid önneks tösteti lubadusega 6kuud mitte vähem maksta.
aga jah, igasugused keskeri it asjad ei kölba kusagile
kogu see jama antakse liiga üldiselt. kellel vähegi soovi reaalselt teadmisi saada, vöiks ise nokitseda kooli körvalt. siis on ehk lootust, et saavutab kusagile tööle.
aga jah, tööotsimine imeb, eriti kui öeldakse, ütle oma hind. ütled tavalise soovi, mis on endisest möned kenad kopikad rohkem, vaadatakse veidike imelikult. öeldakse, noh mötleme ja sjo
siis löpuks nädalake möödas. siis selgub, et teised tahtsid veelgi rohkem palka ja vöetaksegi vastu tööle 
masendav on keskeri it igastahes kokkuvötteks
November 15, 2006 kell 6:16 p.l.
Kõige hullem on suured numbrid seoses tulemus palgaga ja korralikule palgale tõusmiseks eksamite jada läbimine. Ise sattusin ühe sellise supi sisse kus pakuti tulemuspalka ja igasugu lisatasusid erinevatel juhtudel mis võivad lisanduda. Tulemus oli aga see et tuupisin materjalid pähe nagu hull tegin eksamid ära ilma probleemideta ja ei midagi. Number mis lõpuks laekus oli pea 4x väiksem algselt räägitust ja peale 8 kuud pea mingi muutuseta tegin minekut sealt ning koos minuga veel mitmed töötajad. Uues kohas sai kohe alguses paika pandud palju ma endale palka tahan ja mida ma tegema pean.
Pole olukorda et rabeleda ennast ribadeks saades selle eest täiesti mõttetut tasu.
November 15, 2006 kell 7:40 p.l.
Ma ei tea kuidas keskeri IT-õppe kvaliteediga on, kuid räägitakse (rõhutan, räägitakse), et gümnaasiumi baasil on parem. Muidugi, loogiline, et ei õpetata asju süvitsi. Kätte antakse vaid ots (ja ehk natukenegi rohkem) ning edasine jääb õppuri enda teha ning suur osa arengus on ka ettevõttepraktikal (minu progemisõpetaja on küll igati vinge tüüp – Indrek Zolk… teab ehk keegi). Kui oled ikka innukas õppija (nagu mina), omad mingeid baasteadmisi (nagu mina), siis on suur tõenäosus juba praktika kohal peale praksi lõppu edasi töötada ning nii häid kogemusi omandada. Küll aga ei ole vähemalt minu grupis selliseid usinaid isikuid eriti palju. Suisa kihlvedusid sõlmime, et kes kui kaua vastu peab (pingerea koostame HTMLi tegemata tööde hulga järgi). Pikk jutt, sitt jutt ning ei puutu tegelikult üldse teemasse.
Tegelikult tahaks küsida (ehk keegi teab), et kui suur kaal on nendel igasugustel sertifikaatidel. Mulle avaneb arvatavasti selle kursuse lõpus mingeid tegema asuda. Neid tähekombinatsioone ei mäleta, kuid räägiti, et “sitaks vinged paprad”.
November 15, 2006 kell 8:48 p.l.
Ka mind huvitaks, et mida tööandjad Eestis erinevatest sertifikaatidest arvavad. Hetkel olen omal käel kaks Microsofti eksamit (70-270 ja 70-290 ehk siis Win XP ja Win 2003) ära teinud. Tööd pole aga aktiivselt otsinud, kuna gümnaasium veel pooleli. Muidu CV Online vaadates, siis mõnel kuulutusel on kirjas, et kasuks tuleb MCP või MCSA/E, aga ega neid eriti palju ei ole.
November 15, 2006 kell 10:04 p.l.
ma mingil ajal tegin mingi it kutsepaberi. ütleme nii, et paljud kehitavad ölgu, et mäs asi see on ja rohkem neid ei huvitagi. paljud ei tunne sertifikaatide olemasolu vastu huvigi ja ports on neid, keda huvitab vöimalikult kiirelt prooviaja kaela määrimine. eks viimane on see, et näha, kui tubli sa tegelt oled. ka praktikas, mitte paberi peal.
neid sertifikaate vöid teha alati, kuid paljudes kohtades on need lihtsalt rida cv’s.
ma keskeri läksingi peale gümni omandama. olid öpetajad, kes nägid vaeva, et nad jöuaks oma väheste tundidega anda meile korralikud algteadmised php’s’, mysql’is, html, css’is. samas oli öpetajaid, kelle riistvara info piirdus nt vaid inteli baasil olevate isenditega ja möned lihtsalt löpetasid oma materjalid aastas 1996. värskemaid polnud lihtsalt tehtud. ja nendel öuldskuul it öpetajate probleemiks on pigem omasse aega jäämine, kui värskete loengumaterjalide hankimine, mida siduda elavate näidetega ja teha tund märksa huvitavamaks. vastasel juhul lihtsalt istutakse tunnis, vahitakse netis midagi vöi ei käida üldse kohalgi.
eks see koolis omandatav materjal ja ka elu ise seab mingid parameetrid, mida üldse it asjanduses kooli löpetanud julgeb omal käel proovida. ja mida lahjem on löpptulemus, seda tugevam on soov teenida ulmelised 15k kätte. kuigi teadmised on minimaalsed. kes on juba kogenud, kuulanud öppejöududelt, kuidas reaalsus on ja isegi suviti tööd proovinud teha, oskavad juba veidike paremini maailmas hakkama saada tööd otsides.
aga mis nii vöi naa on tähtis, et üksköik kui kaua sa oled mingit tööd teinud, vöid kindel olla, et teises kohas tehakse sama asja ikkagi veidike teisiti. see on vist paradoks. et alati uuel töökohal pead kohanema sealse kiilmastikuga ja töö kultuuriga.
November 15, 2006 kell 10:21 p.l.
Üldiselt vist pole väga olulised need MS sertifikaadid… Minul pole ühtegi aga ometi võeti mind tööle kohale, kus enne mind oli tüüp, kellel oli neid sertifikaate ikka 4-5. Kui ma peale tööle saamist ükskord küsisin, et miks just mind valiti, ma ju ei oska miskit adminnida, siis ülemus teatas rahulikult, et ma oskan suhelda ja näitasin välja, et olen valmis õppima. Vot. Aga noh, helpdeski kohal ongi suhtlusoskus üks olulisim määraja…
November 15, 2006 kell 11:52 p.l.
Nojah, peale selle, et sa kahe päevaga oled suuteline Delfi valmis tegema, peab tõesti oskama ka suhelda ja arvestama teistega. Näiteks endal tööl ajavad närvi sellised tüübid, kes ei viitsi koodi arusaadavalt kirjutada. Kood küll töötab ja kenasti, kuid kui vaja midagi muuta, siis aja tükk aega näpuga järge, mida see $o ehk dollar-oo nüüd teeb. Ja samas ollakse veel nii egot täis ja enesekindlad, ei tahetagi aru saada, kui vajalik on teha asi ka teistele arusaadavas keeles:)
Kui inimene on hea suhtleja ja arusaaja, õpihimuline ja teotahteline, siis võib talle isegi vahest andestada pass-by-reference mitte teadmise, ta ju õpib selle ära niikuinii:)
November 16, 2006 kell 12:40 e.l.
test
November 16, 2006 kell 12:41 e.l.
Ma ei mõista… see asi paneb mulle lihtsalt näkku…
November 16, 2006 kell 12:43 e.l.
Sorry, aga see wordpressi leht siin ei ütle mulle sõnagi selle kohta, kas ja kuidas ma saaksin mingit natuke teisiti formaaditud teksti sisestada. Ühtlasi pole siin ka preview nuppu. Ma juba mitmendat korda nuputan selle üle, aga nüüd mul sai villand. Nüüd ma lihtsalt katsetan siinsamas:
rasvane tugev
kaldkiri mitte nii tugev
mingi link
mingi listveel
November 16, 2006 kell 12:55 e.l.
Nüüd, kus sai vajalik info süsteemilt välja pinnitud, võib asuda tegeliku kommentaari kallale.
Finsoft kirjutas:
Ma tunnetan alati ohu märki, kui keegi ütleb, et ta on mingi asja spetsialist. Reeglina on tegemist tõelise algajaga, kes on omandanud mingid algteadmised tehnoloogiast X ja on nüüd kuraasi täis.
Ma ise ei söandaks küll oma CV-sse kirjutada, et ma mingi asja spetsialist olen.
November 16, 2006 kell 1:01 e.l.
Nüüd ma küll naersin ühe paraja kõhutäie. Rene ikka oskab. Küll kärss kärnas ja…
November 16, 2006 kell 10:51 e.l.
to Rene Saarsoo: Paljud tööandjad just otsivad sõna “spetsialist” CV’st. Nende jaoks on see hea näitaja, kui on tegemist ikka oma ala “spetsialistiga” sellist inimest tal ongi vaja.
Kunagi oli pop ja noortepärane nimetus “insener” nüüd on “spetsialist”.
Mulle meeldiks rohkem, kui kanditaat ütleks oma CV’s, et ta on nt. selle valdkonna huviline ja tegeleb ka vabalajal mingi koodi kirjutamisega, konfimisega vms.
November 16, 2006 kell 12:27 p.l.
Palga jms asjadega hämamine on esimene asi, miks veidigi kõvem sell ukse seljataga kinni paneb.
Minu viimase töövahetusoperatsiooni käigus jäi sõelale 4 ettevõtet. Kõikidele tegin selgeks palju ma ootan palka katseajal ja palju hiljem. Nendest 1 saatis mulle -20% pakkumise koos töölepinguga, et kirjuta alla ja olemegi sõbrad. Teine hämas projektipõhisest tasustamisest.
Kolmas ja neljas olid ülikoolilinna ühed suuremad, ning pakkusid seega väga head karjäärivõimalust, kuid üks neist suutis jällegi hämada palgaga.
Vabandust, aga kui mul oli korteriüür, tsikliliising ja kommunaalid, mis maksavad kokku X siis ma ei saa minna neile tööle palgaga X-Z.
See kõik toimus siis pea kaks aastat tagasi. Praeguseni olen väljavalitud firmas ning nuriseda pole millegi üle.
November 16, 2006 kell 8:07 p.l.
Üldiselt kipub asi olema kahepoolne – ei oska tööandjad asja ajada, ega ka töövõtjad. Pilt on suht masendav.
Kui ma palga töökuulutusse kirja panen, siis sõnadega “alates”, mis miskipärast välistab koheselt kõik, kes tahaksid rohkem saada, sest “alates” tähendabki konkreetsele kodanikule, et palganumber on sellega fikseeritud. Aga pole! Kui kirjutan, et “motiveeriv” siis ilgutakse.
Kui rahanumbrite puhul on täpselt teada et 1EEK=15.64EUR ja mida selle eest saab, siis programeerija töötunni puhul ühest ekvivalenti pole. Üks teeb tunnis rohkem ja paremini, kui teine päevaga. Kurb aga pidulik.
Lisatasu tähendab alati minu jaoks lisatasu, ehk lepingus on fikseeritud konkreetne summa, mida inimene hiljemalt 6. kalendripäeval oma pangaarvel näeb. Kui teeb oma tööd paremini, kui optimaalne graafik ja nõuded ette näevad, siis on see puhas võit. Võitu tasub aga alati jagada ja mitte ainult omanike vahel.
Muidugi on võimalik välja mõelda mitesuguseid udupeeneid boonussüsteem, mille toimimisest autoridki pärsi hästi aru ei saa. Aga kui te võtate kasuliku tunni ja maksate seda ülataval alusel lisaks, siis on kõigile üks-ühele arusaadav kust ja mida.
Paindlik tööaeg tähendab (vähemalt minu arusaamist mööda) nimelt paindlikku tööaega ja mitte ületunde – olen alati soosinud õppimist, aga õppimine paraku eeldab, et inimene ei tule mitte alati 9:00 ja ei lahku 17.45 ja võib juhtuda, et mõnel päeval ei tule üldse kohale vaid teeb tööd kodunt. Fine. Oluline on, et asjad tehtud saavad ja korralikult. Samas anarhiaga ei saa kuidagi nõus olla, et “tuleme 11.XX tööle, kell 13.XX läheme pikale lõunale ja 16.xx kanti võiks otsad kokku tõmmata”. Nonsens. Kust see raha siis tuleb? Tööandja ei võta seda kusagilt abstraksest rahapotist vaid selle maksavad kinni kõige suurema tõenäosusega kliendid. Kliendid kes selle eest midagi vastu saavad.
Kondiiter/autojuht/programmerijat pole küll kunagi üritanud palgata, aga olen ausalt öelnud, et kompetentsi raames tuleb väiksemates firmades tegelda nii huvitavamate, kui ka vähemhuvitavamate asjadega. Ma tean, et mõned tööd on juba ette ebameeldivad, aga kui tegemist on püsikundega, kes tellib palju ja kulutab palju, siis tuleb teinekord mõni pisut tõrva meepotis taluda. Elu tõsiasi.
Häda muidugi selles, et kuna kõik valetavad: nii tööandjad, kui ka töövõtjad, siis selleks, et sinu pakkumine mõjuks sama väärikalt, kui ülejäänute omad pead sa ka “juurde panema” seega mõjub aus jutt kõikidest asjadest kuidagi kahvatuna. I hate that! Räägime sajdest nii nagu nad on.
“Spetsialist” tähendab CV’s seda, et kodanik on kirjutanud hulga spagettikoodi, joonud ära suuremal hulgal kohvi/teed ja kontoris kundesid kirunud. Alla 15 kätte pole mõtet rääkidagi ja liskas peab sul raudselt korralik tivoliprogramm ka olema. Olen valmis palkama inimese, kellel on oskused ja tahtmine tööd teha ja tasu ka maksma vastvalt kogemusele/oskusele/tulemusele. Aga milline tõsine kogemus saab olla 21 aastasel, kel alles ülikool pooleli (teen väikse möönduse – olen näinud inimesi, kes lihtsalt oma lõbuks asja kallal toimetavad ja teavad kuidas üks või teine asi käib või peab käima ja oskavad seda ka reaalses elus teha, aga need on pigem erandid, kui reeglid). Drastilise näitena olen kuulnud , et AJAX on pesupulber. Ja seda inimeselt, kel magistrantuur käigus ja väidetavalt ka tõsine töökogemus olemas. Eks sellega astu vahel ämbrisse ka muidugi – olen korra palganud kogemustega inimese, kel suhteliselt pikk programmeerija karjäär selja taga aga tegelik võime seda tööd teha puudus. Ta oli valiku teinud puhtalt selle pärast, et “programeerijad teenivad hästi” ja head nõu, asuda tööle IT projektijuhina, mis tema isikuomadustega paremini kokku sobivad ei tahtnud kuulda võtta.
Kui nüüd rääkida sellest, et kuidas üks või teine kodanik oma kõrgemat/madalamat palgasoovi põhjendab, siis ei ole ma eales kuulnud, et keegi oleks heal tasemel, või oskaks seda, teist või kolmandat. Ei. Tavaliselt kuulen ma kui mitu liisingut kellelgi kaelas on, kui suur on korteriüür ja kuidas tema elustiil vajab jätkamist pisut paremal tasemel kui enne. Ausalt öeldes on mul sellest algatuseks kama. Ausalt. Tegelikult tahaks ma teada, mida sa suudada ära teha. Ehk siis küsimus on: milline on sinu väärtus? Vaevalt, et sinu väärtus on võrdne sinu võlgadega (laen ju tegelikult seda just ongi), tõenäoliselt oskad sa midagi, äkki osakad isegi väga hästi? Pärast seda, kui ma tean kindlat, et sa oled väärt – huvitavad mind ka sinu elustiili ja liisinguvajadused. Mitte enne.
Muide, see “alates” on 13000 bruto, kui keegi tahtis teada ning 15000 bruto on peetud täiseti mõistlikuks küsimiseks . . . konkreetne pakkumine on tehtud 15 000 neto peale väärt inimesele, aga lõppvalik langes kahjuks võrdsetel tingimustel parema asukoha kasuks.
November 16, 2006 kell 8:18 p.l.
Vot, minu esimese töökoha juures oli toosama määravaks. Palk oli lausa töökuulutuses ära märgitud.
Aga suuri Eesti tarkvarafirmasid on vast targem vältida. Liiga suur tõenäosus kaudselt kuritegevusele kaasa aidata
Iseenesest on tore, et lõpuks ühe IT-firma ümber avalik poomine korraldatakse. Midagi reaalselt see muidugi ei muuda, aga pretsedent on vähemalt loodud.
November 16, 2006 kell 11:03 p.l.
elver, miks Sa seda ainult kommentaaris kajastad?
November 16, 2006 kell 11:24 p.l.
Mida seal niiväga kajastada? Pole asjaga lähemalt seotud ja uudisloo ümber kirjutamine pole ka teab mis huvitav tegevus.
Aga miks IT-firmade korruptsioonist rohkem ei räägi? Sest mõned hoiatavad näited on ees…
November 17, 2006 kell 2:17 p.l.
Ma ei tea kas IT neeger on sellest kirjutanud või mitte, kuid kuidas on tänapäeval nn. aiataguste IT neegritega. Neegrid mille kohta ühtegi paberit ei ole, kuid ometi teevad ettevõtte jaoks tööd.
Mitu aastat tagasi oli see suhteliselt populaarne praktika, lasta mõnel koolijussil mingit koodi/graafikat/vms. kodus valmis treida ja maksta nn. ümbriku palka. Kas ja kui palju sellist tööjõu ressurssi tänapäeval kasutatakse?
November 17, 2006 kell 6:35 p.l.
Reeglina pakub ettevõte töökuulutuses motiveerivat, väärikat või konkurentsivõimelist palka, kuid hiljuti lehitsesin ajalehte ja leidsin kuulutuse, kus tulevasele personalijuhile pakuti stabiilset palka
Varsti hakatakse regulaarse palgaga meelitama või?
November 19, 2006 kell 1:42 e.l.
Minu lemmikfraas pärineb Elcoteqi tööpakkumisest. Uusi töötajaid meelitatakse seal ametikohast sõltumata “konkurentsivõimelise motivatsioonipaketiga”.
November 20, 2006 kell 10:10 e.l.
Minu meelest on ohtlik siis kui otsitakse tööle elektriku kellelt eeldatakse suurt pingetaluvust.
November 20, 2006 kell 1:19 p.l.
Nojah, nagu ma juba ütlesin, siis töökuulutusi ei maksa väga tõsiselt võtta. Ja tegelt on teema kah tööintervjuudest mitte töökuulutustest. Timbu tõi väga hea näite, kui ilge jama nende klisheedega, et mida teha kui klishee kirjeldabki olukorda kõige paremini. Mida teha kui palk ongi motiveeriv, mida teha kui kollektiiv on nooruslik ja lahe, mida teha kui töögraafik ongi paindlik, mida teha kui töökeskkond on hea, mida teha kui väljakutseid on palju, mida teha kui elektrik peab pinget taluma?
November 21, 2006 kell 10:18 p.l.
FinSoft – Sa rääkisid mingitest ülesannetest, mis sa olid tööd soovijatele esitanud. Mind hakkas see kolmas huvitama, mida see & märk muutuja ees teeb siis???(pole kunagi näinud ega proovinud
). BTW – === võrdluse kasutamine on veebinduses väga triviaalne 
November 21, 2006 kell 10:47 p.l.
Nojah, oleks Tartus ja oleks vaba aega, siis oleks Finsoftile appi läind. Deem, kui neid õnnetut kolme asjakest ei osata, siis on olukord ikka hull.
Peale pingetaluvuse meeldib mulle selline sõnapaar nagu “uued väljakutsed”. Ülikooli ajal olid pereühikas mul naabrid, kes kiirabis töötasid, need rääkisid pidevalt, palju nad päevas väljakutseid said, miskipärast sealt ka paralleel… no ei tea
November 23, 2006 kell 4:21 p.l.
Re: Loll progeja
Kasutada typecastiva v6rdluse ‘==’ asemel ‘===’ on elementaarne v2ga paljudes kohtades ja sugugi mitte triviaalne. Nimetatamata scripti keele saatanlikku nime, on rahvale teada tuntud fakt et “lambist” typecastid p6hjustavad v2ga vastikuid bug’e mida v6ib n2dalate viisi p2rast v2lja rookida koodist. Proovi korra if(0 == ‘loll progeja’) { echo “lollid on nullid”; }
Ma soovitaks sul m6nuga manuaalid l2bi lugeda ennem kui progema hakkad. Tuleb abiks.
Ylej22nd teemale minupoolne punkt oleks selline:
* IT mehe v22rtus ei ole mitte tema majanduslikud vajadused vaid symbioos tema oskustest ja v6imest t88tada.
* IT firma v22rtus on eelk6ige pakkuda inimesele seda mida ta v2lja reklaamib v6i reklaamida v6iks. Normaalne t88, normaalsed tingimused ja kolmandama argumendina palk.
November 25, 2006 kell 1:55 p.l.
November 30, 2006 kell 11:55 e.l.
Mida arvata sellisest töökuulutusest:
————————————-
Võtan tööle arvutispetsialisti(sõb-
ralikkus!), 10 000 – 20 000 kr.
Tel. 581*
————————————-
?
November 30, 2006 kell 1:37 p.l.
hmm.. mind häiriks kergelt see võtma ainsuse I pööre.
Detsember 4, 2006 kell 2:03 p.l.
Mina tean Indrek Zolk`i, ta mu klassivend keskkoolist. See mees on geenius! Ja õpetajaks sobib ta väga hästi, sest seletab korralikult – ma vahetevahel küsisin temalt matemaatiliste võrrandite kohta nõu =)
Aga tööintervjuuga oli mul selline vahva lugu, et tädi lendas suht ruttu peale takoise tekstiga, et “ega me siin ise ka eriti palka ei saa, me rohkem nagu oma vabast ajast käime seda asja siin ajamas ja. Istume ööd otsa üleval, et seda värki elus hoida. Sulle me seega ka maksta ei saaks. Kui sa just lisaks kirjutamisele müügitööd ei soovi teha.” Kuigi ma kohe esimese pakkumise peale otse välja ütlesin, et sorri, aga mina müügitööga ei tegele, üritati seda vestluse käigus ikkagi n.ö. pähe määrida. Tegemist oli siis ühe peamiselt naistele suunatud veebiväljaandega. Kuna üks ammune tuttav mind sinna kutsus, siis viisakusest käitusin kenasti, naeratasin, lubasin järele mõelda ja kõndisin siis koju. Ausalt öeldes polnud seal küll millegi üle järele mõelda. Ma ikka päris otse lastesõimest sinna vestlusele ei läinud – tean, mida ma väärt olen ja mida mitte. Tehtud töö eest mingitKI palka olen kindlasti väärt saama =P
Millegipärast arvatakse alati, et kui on blond neiu, kes ilusasti käitub, siis järelikult võib tollel rõõmsalt nahka üle kõrvade tõmmata. Et raudselt laseb endaga manipuleerida. Aga võta näpust – ei lase nohh! =)
aprill 13, 2007 kell 12:50 e.l.
Paljudel teist on töölepingus mingi selline punkt, et ilma loata ei tohi peale lahkumist mingi kindel aeg mujal IT firmades töötada?
Aitäh
aprill 14, 2007 kell 8:35 p.l.
Seaduste järgi ei tohi töölepingus sellist punkti olla. Ja kes see lähekski sellisesse kohta tööle? Praktikas hoitakse koha peal igasuguste leppetrahvidega — näiteks selleks, et peale kallist firma poolt kinnimakstud koolitust inimene ilma rahaliste tagajärgedeta uttu ei tõmbaks. Firmasaladusi ei tohiks uues kohas niikuinii levitada, sest paljudes lepingutes on sees ka lisatasu “vaikimise” eest.
juuni 9, 2007 kell 3:13 p.l.
Ühe maniakaal-depresiivne avaldus. Kannatage ära
Aga vastuseta jääb praegu: “Kus on see koht?”
Vahel tundub, et tuleb kolida kuhugi, kus kulud on madalad ja töötasu proportsioonid on paigas.
Üldise mölana ütleksin: vähem vinguda ja rohkem ise ära teha!!!