Töökuulutused blogides

November 29, 2006

Hetkel on blog.tr.ee topis kaks töökuulutus-blogiposti. “Zone pakub tööd” ja “Montoni tiim vajab täiendust“.

Noh, aastalõpp käes, pole midagi imestada, et tööd pakutakse, aga et blogides kuulutused üleval? Päris huvitav viis leidmaks tööjõudu, eriti kui firmablogi suht populaarseks kirjutatud.

Mingi areng on märgatav ka töökuulutuste sisulise külje pealt. Zone’i kuulutuses mainitakse ära palk (“alates 13000 EEK bruto”) ja töökohustused on üpris selgelt välja toodud. Montoni kuulutusest võib leida aga vaid kaks nimekirja: töökohustused ja nõudmised kandidaadile. Aga palk? Soodustused? Mida pakub Monton oma töötajatele?

Aga eks igasugune areng olegi selline. Kaks sammu edasi, üks samm tagasi.


Saastaoperaatorid – peavalu ja kõhulahtisus?

November 28, 2006

Elus tuleb tihti kätte olukord, mil on aeg midagi maha jätta ning ette võtta midagi uut ja paremat. Sel Neegril on juba pikemat aega plaanis vahetada mobiilsideoperaatorit või vähemalt paketti. Seni (4,5 aastat juba) olen kasutanud Smarti nimelist kõnekaarti, kuid kvaliteedi ja hinna suhe on see, mis mind ei rahulda selle kõnekaardi juures.

Vajadus oli raha juurde laadida kõnekaardile ning sai selle tarbeks ostetud laadimiskaart (tean, olen natukene vanamoodne). Kõik oli selle ajani tore, kui ma hakkasin numbrit välja kraapima (nagu tavaliselt, suhteliselt õrnalt küünega või mingi esemega kraapides). Sõna otses mõttes tekkis laadimiskaarti auk ning kadusid osad numbrid, mis tegid laadimiskaardist kasutu papitüki. Neeger ei suutnud uskuda, et tema tegi kuskil vea ning hakkas ühe vana laadimiskaardi ja toavõtmega eksperimenteerima, penetreerides laadimiskaarti ilmüüratu jõuga. Kuid ei midagi, teine laadimiskaart jäi terveks (ometigi samast materjalis) ning jäi ainus järeldus – tegemist oli praagi isendiga.

Seoses sellega sai kaardimajandusest siiber ning otsustasin sõlmida lepingu mõne mobiilsideoperaatoriga. Vaene üliõpilane nagu ma olen, ei ole mul raha, et maksta suurtele kapitalistlike operaatoritele ning minu pärusmaaks on odavad säästuoperaatorid.

Mõeldud ja tehtud, valisin esimeseks mõeldavaks kandidaadiks operaatori nimega TeleYks, mis on vast kõigile “Põhjustab sõltuvust” reklaamiga vägagi tuttav. Tahtsin olla moodne Neeger ja otsustasin liituda interneti kaudu ning tundus too olevat ka kiirem ja lihtsam viis, kui kellelegi helistada.

Alustuseks valisin sobiva numbri ning nõustusin kasutajatingimustega. Peale seda sooritasin autoriseerimise läbi netipanga ning mind suunati tagasi TeleYhe leheküljele, kus mulle teatati, et ma ei ole endale numbrit valinud (brauseriks Flock, mis baseerub Gecko tuumal). Proovisin mõned korrad veel ning ikka sama jama (kuigi hiljem töötas ka selle brauseriga) ning olin sunnitud käivitama olendi, mis kannab nime Internet Explorer. IE-d kasutades õnnestus mul jõuda registreerumisprotsessi lõpu lähedale, kuid seal ootas mind järgmine üllatus, mis pani mind järjekordselt kukalt sügama (mis kasu on leludest, mis ei tööta?). Kuvati sürrealistlik veateade, millest ei saa aru mina kui Neeger ning veel vähem tavainimene:

TeleYks

Neeger on aga jonnakas inimeseloom ning üritas registreeruda veel kordi kümme, kuid tulutult — alati sama perverssne sürrealistlik veateade.

Peale pika ja tulutut vormide täitmist sai ette võetud järgmine kanditaat, milleks oli EMT võrgus pesitsev Diil, mis reklaamib ennast kui kõige odavamat mobiilioperaatorit Eestis. Kui eelmise operaatori puhul sain vähemalt registreerumisvormi täita, siis selle operaatori puhul ei pääsenud isegi koduleheküljele ligi (tegelikult hiljem pääsesin, kuid sellest polnud kasu, kuna Diil ei paku internetipõhist liitumist). Minu ette lasus järgnev sürrealistlik (vähem kui eelmine, kuid piisavalt “sürr”) veateade.

Diil

Ei teagi, mis või kes on selles süüdi, mis juhtus — oli selles süüdi Neegri halb aura või operaatorite IT-osakonna ebakompetentsusega, elu on lihtsalt selline…


NeegerTV: Mis on e-riik?

November 20, 2006

NeegerTV võttegrupp käis tänaval inimestelt uurimas mis on e-riik ja milliseid e-teenuseid nad kasutavad. Päris huvitavaid vastuseid tuli. Reporter Älexi rollis Martenloom.

(Google Video lehekülg)

Uuendus! Unustasime märkida, et selle klipi ajendiks oli see artikkel PMOs.


Ohumärgid tööintervjuul

November 15, 2006

Läksin tööintervjuule kohale — otsiti süsteemiadministraatorit. Nende endine admin olevat kusagile parema töö saanud ja neil oli tarvis inimest, kes kohapeal arendus- ja failiservereid haldaks. Eelmises töökohas oli serverihaldus üks kümnetest töökohustustest ja kogemusi selles vallas oli ka mujalt.

Aga nüüd ohumärkidest ehk miks ma sinna tööle ei läinud.

Intervjuul mainiti palganumbrit 15,000 bruto. (Peale intervjuu lõppu sain kirja, kus see oli parandatud 12,000 brutoks.) Intervjuu käigus selgus ka, et tööd on vaid poole koha jagu ja et ma võiks teise poole teha tööd arendajana, mida ma teha ei soovinud. Ehk siis 6,000 ja sealt maksud maha. Ja esimesed 4 kuud on katseaeg, mis tähendab veel mingi -2000 või nii. Hm. Mõningate täpsustuste tagajärjel erines esialgne brutopalganumber lõppnetost ligi viis korda.

Lisaks selgitati mulle, et endine administraator, kes kusagil mujal märksa suuremat palka teenib, on nõus nende servereid edasi haldama, aga loomulikult väiksema rahasumma eest kui seda mulle lubati. Väike vihje, et ~3000 krooni kuus on veel liiga palju küsida? Vihje, et kui ma eeskujulikult ei pinguta, siis võin iga hetk töö kaotada kellegile, kes on kõvasti kogenum kui mina ja küsib vähem palka?

Hmm…

Vaimse tervise huvides jäi sinna tööle minek ära. Tegu on ühe Eesti juhtiva tarkvaratootjaga.

Tööintervjuude teemal võiks tegelikult pikalt-laialt rääkida. Näiteks loo minu esimesest töökohast, kuhu intervjuule minnes olin veel noor ja loll, ei osanud ohumärke ära tunda ja umbes poole aasta pärast andsin lahkumisavalduse.

Või siis loo ühest konsulteerimistööst — Tartu Web 2.0 startup otsis inimest, kes neil serverid üles paneks. Nõudmised olid täpselt kirjas: kõik uuemad ja vanemad buzzwordid ilusti reas. Räägiti virtualisatsioonist veebiserveritel ja teati täpselt, millise softiga peab e-kirjaserver jooksma — mõni rida allpool aga leidus nõudeid stiilis “ja arvutid peavad olema ühendatud LAN-i.” Sinnamaani jõudes lükkasin pakkumise tagasi.

Ahjaa, kui keegi ütleb, et “teeme odavamalt, see on mul sugulasele” või “teeme odavamalt, ma siis hiljem tellin ka sinu käest”… siis jookse! Anna jalgadele valu!

Igatahes… Sarnaselt kunagisele palgaküsimusele küsiks seekord lugejatelt:

Milliseid ohumärke oled tööintervjuudel / töökuulutustes näinud? Mis on olnud selleks määravaks põhjuseks, mis paneb mingit töökohta mitte valima?


Kolmekordne

November 13, 2006

Peale hiljutist positivismipuhangut naaseme taas meie tavapärase programmi juurde. Järgneb kolm huvitavat juhtumit veebist/elust enesest.

1. Kuidas võidelda kommentaarispämmiga?

Zone keeras kommid kinni

Pilt pärit Zone’i uuest blogist, mis muideks avati 10,001. aktiivse hostitud domeeni puhul. Loogiline. Saame 10,001 kasutajat ja selle puhul avame blogi.

Tegelikult nad teavad väga hästi millest räägivad. Mina pole näiteks Zone’i blogis kommentaarispämmi näinud. Eksperdid. Nende võitlusmeetodid töötavad.

2. Veebiteenuse reklaam ilma sisuta.

Veebiteenust parimhind.ee nägin Tallinna bussijaamas, tolles internetikioskis, kuhu raha sisestades saab paar minutit netti kasutada. Kui keegi kioskit parajasti ei kasuta (mina pole kedagi seda kasutamas näinud) siis näitab netikiosk sinna reklaami tellinud firmade kodulehti.

Ka parimhind.ee oli seal — teenus, mis koondab kampaaniaid, soodukaid ja uusi tooteid. Ainukeseks tooteks/kampaaniaks/soodukaks on üks geelküünte reklaam.

Parim hind!

Geelküüned, anyone? Otse Prantsusmaalt!

3. Samsungi kampaania.

Juhul kui sul tootjana pole viitsimist või raha reklaami ostmiseks, et kaupa tarbijale otse pähe määrida, siis tuleb kasutusele võtta märksa odavam nipp. Õrrita madalapalgalist müüjat pisikese reisiga ja las tema siis hoolitseb sinu müügi suurendamise pärast.

Just sellise kampaaniaga on maha saanud Samsung. (Kliki linki “Parim Samsungi IT-kauplus”.)

Osta Samsung

Nüüd ma tean miks Samsungi printer keset poodi asub samas kui parem ja odavam kraam ehk nurga taga peidus. Müüja tahab Viimsi SPAsse!


Eesti Web 2.0 püramiidiskeem: Topelt.net

November 11, 2006

topeltnettLeidsin Sakuza blogi kaudu uue Eestimaise veebiteenuse, autoriks keegi Viktor Liivorg Saaremaalt ja nimeks topelt.net.

Teenus on iseenesest huvitav. Veebilehel asuvad 7 reklaamiveergu. Igasse veergu saab osta oma väikese pildireklaami. Seejärel veeru hind kahekordistub. Iga kord kui keegi ostab samasse veergu reklaami liigub sinu reklaam koha võrra allapoole ning samuti makstakse iga kord kuni kaks korda sulle välja see summa, mis sa algselt oma reklaami eest maksid.

Kõlab kahtlaselt? Kõlab küll.

Võtame appi Wikipedia artikli püramiidiskeemide kohta ja vaatame millised tunnused on tüüpilisel püramiidiskeemil.

  1. Sillas olev müügimees. Olemas. Sakuza postitusest leiame järgneva reklaam-kirja kellegilt tundmatult Merikeselt: Kuule, Mihkel saatis mulle igati vinge aadressi! Seal saab väikese raha eest oma kodulehte reklaamida ja ise samal ajal veel raha teenida. Kas pole lahe? Sul on ju koduleht, mõtlesin, et äkki Sind see huvitab. Ma teen enda kodulehe ka kiiresti korda – saan oma lehe külastatavust tõsta ja natukene raha teenida ;)
  2. Vähene informatsioon firma kohta. Olemas. Nime Viktor Liivorg leidsin whois’ist, veebilehelt leiab vaid e-kirja aadressi: reklaam@gmail.com
  3. Ähmased lubadused lõputu sissetuleku kohta. Olemas. Olemas mööndustega. Iga kord kui ostad reklaami on võimalus see raha kahekordistada.
  4. Toode puudub või omab turuhinnast suuremat väärtust. Olemas. Kas reklaampind tundmatul veebilehel on väärtuslik? Ei. Ja kui see veebileht saab kord tuntuks, näiteks 10 reklaami igas veerus, kas sa maksaksid 60×60 piksli suuruse reklaami eest 1024 krooni? Vaevalt. Sel teenusel tuleb päris ruttu lagi ette.
  5. Sissetulek, mis sõltub sellest kui mitu uut kasutajat õnnestub sinul või teistel programmiga liituma meelitada ja mitte sellest, kui palju suudetakse mingit reaalset toodet süsteemi välistele inimestele maha müüa. Olemas.
  6. Enamasti teenivad vaid varased liitujad. Olemas. Kes tahaks reklaamida veerus, kus on mitu reklaami juba ees ja hind lakke aetud?
  7. Kinnitused programmi legaalsuse kohta. Olemas? See tunnus käib Wikipedias pigem nende riikide kohta, kus püramiidiskeemid on illegaalsed ja hästi tuntud.

Ülaltoodud analüüsi põhjal võib järeldada, et Eestis on uksed avanud uus Web 2.0 püramiidiskeem. Peale iseseisvumist tekkis neid skeeme nagu seeni pärast vihma, kuid kadusid siis taas ära. Ootasid paremat päeva. Sellist päeva, kus asi mõjuks uue ja laheda veebiteenusena, mitte enam ammu järgi proovitud pettusena.

Aga eks igaüks teenib raha nii kuidas oskab. Edu Viktorile!


Head Asjad Eesti veebis

November 10, 2006

Üks põhiline kriitika Neegri blogi teemal on liigne negatiivsus. Sama kriitika käib tegelikult ka ülejäänud Eesti blogosfääri kohta. Negatiivset buzzi ehk põrinat on lihtsam saada kui positiivset. Viimane suurem positiivne buzz oli vist Ülle Aaskivi sõnavõtt presidendivalimiste eel.

Vahel tuleb ka positiivsetest asjadest rääkida. Ei saa ainult kiruda ja laita. Ka häid asju on Eesti veebimaastikul tehtud.

Digi.ee — Uue blogi loomine mingit buzzi ei tekitanud ja see on täiesti loomulik. Hea hinnangu saamiseks tuleb blogil end tõestada. Digi.ee on päris hästi käima läinud ja kuigi tegu on vaid tehnoloogiauudiste koondamisega välismaa portaalidest, pole seegi teab mis paha asi. Mitme portaali filtreeritud sisu saab nüüd kätte ühest kohast, koos viitega algallikale. Umbes nagu kasutaks RSSi lugejat, ainult et inimfilter on vahel.

Ajakirja ma vidinauudiste pärast ostma ei hakka, veebis loen küll.

Elioni Digitark — Üldhinnangu jaoks on veel natuke vähevõitu sisu, aga esmamulje on positiivne. Kui praegune Eesti arvutiajakirjandus toodab sisu suuresti noortele tehnoloogiaentusiastidele (Digi) ja vanadele kaladele (AM, Arvutikasutaja), siis Elioni Digitarga sihtgrupiks tundub olevat praegune emade-isade põlvkond. Inimesed rahaga. Tervitatav.

Uus AMUus Arvutimaailm — Pole tegu ei blogi ega muu veebiteenusega, aga kui headest asjadest rääkida, siis ei saa AM’ist üle ega ümber.

Vana Arvutimaailm oli igav. Natuke uudiseid. Mõni üpris pealiskaudne test rohkete numbrite, kuid vähese sisuga. Rohkelt reklaamtekstide kategooriasse kuuluvaid artikleid. Mängunurk oli ainuke iga kord loetav rubriik.

Au ja kiitus uuele Arvutimaailmale. Banaaniahvi juhtimisel on ajakiri loetavaks muutunud. Ei kardeta enam raskeid teemasid. Räägitakse korruptsioonist riigihangetel, Samuel näitab kuidas täiesti reaalselt täiesti reaalseid veebilehti lahti murda, StartIT.ee nimeline ettevõtmine mõlemalt poolelt — ka IT-Neegri poolelt. Ja palju muud.

Kokkuvõtteks. Uuriv ajakirjandus jõudis lõpuks ka Eesti IT õuele.

Järgmine AM peaks poodidesse jõudma esmaspäevaks. Ülal tolle peatselt ilmuva numbri kaanepilt.

Disclaimer: Kaks IT-Neegri kirjutajat on uuele AM’ile kaastööd teinud.

blog.tr.ee ja news.tr.ee — Kes teavad Neegrit, teavad kindlasti ka blog.tr.ee’d ja news.tr.ee’d. Polekski nagu midagi väga öelda, hea ja vajalik asi. Kogu moos.

Aga võrdleme konkurentidega. Jah.ee on küll funktsionaalne, aga ebasõbraliku kujundusega. Paeva.net ja iPop kopivad mõlemad Digg’i riigis, kus Digg’i laadse teenuse jaoks ei leidu kriitilist massi. Papa.ee on kena värvilahendusega, aga koondab liiga, liiga palju infot ilma seda tähtsuse järgi reastamata.

Andris ja Heimar on leidnud Eesti turu jaoks ideaalse mudeli. Digg’i sarnane hääletamine ei töötaks ja infot liigub liiga palju, et kõike võrdselt esitada. blog.tr.ee’s jooksevad vasakul reaalajas uusimad artiklid ning need, milledele kõige enam klikitakse jõuavad paremale top’i. Geniaalsus on lihtsuses.

Eile sai Andrise ja Heimariga paar tundi juttu aetud. Blog.tr.ee alustas lihtsa blogikataloogiga, aga blogide hulga tõttu oli see kohmakas. Prooviti siis midagi vahepealset ehk versioon 2, mis oli midagi postitusepõhise ja kataloogipõhise vahepealset. Eksisteerib ka mitmeid teisi versioone, mis avalikkuse ette pole jõudnud, kuid lõpuks leiti proovimise ja katsetamise teel praegune lahendus, mille põhjal ka news.tr.ee ehitatud.

Äkki sellepärast need alternatiivid nõnda kehvad ongi. Tehakse midagi, kukub halvasti välja, enam ümber teha ei viitsita. Esimese korraga õnnestuvad vähesed asjad.

Arkadi Õllenurk — Ma ootasin tükk aega, et keegi teeks Eestis ühe korraliku õlleblogi. Lõpuks on see olemas ja tundub, et väga pädeva õllehuvilise poolt kirjutatud.

Õlu puhul blogimine töötab, sest peale lugemist võib igaüks minna poodi ja joogi ka ise järgi proovida. Eesti poodides on reeglina päris hea õllevalik. Filmide ja raamatute puhul blogimine samamoodi ei töötaks. Nende puhul blogitakse tihti kraamist, mida on raske leida. Mõlemal formaadil on puuduseks ka aja- ja rahakulu: nautimine võtab õllest mitu korda enam aega ning ka hind on mitu korda suurem.

Huvitav millal mõni gurmaan korraliku Eestimaise toidublogi teeb? Kui õllemarke on Eestis vähe ja tegu enamasti küllaltki kehva õllega, siis piisavalt populaarse toidublogi puhul võiks mõelda juba tehingutele tootjatega — mina blogin sinu uuest kohupiimast, sina annad mulle terve kastitäie. Hea, odav viis tasuta kõht täis saada :)

Häid asju Eestis isegi leidub, aga kirjutatakse neist vähe. Rohkem on sellist, mis närvi krussi ajab ja sellest on ka lihtsam kirjutada. Kiruda on alati lihtsam.

Blogige headest asjadest, kasvõi üks postitus.


SubClub järjekordselt okupeeritud (kurjade onude poolt)?

November 9, 2006

Kes ei ole veel märganud, siis SubClub (http://subclub.future.ee) on järjekordselt rajalt maha võetud. Leheküljele minnes võib lugeda järgnevat:

SubClub-i leht võeti kurjade onude poolt jälle maha.
:-(

Võimalik, et kohtume kunagi jälle.

kontakti saab meiega subclub@hot.ee
(subtiitreid e-maili teel ei saadeta!)

Jama kui selline sai alguse aasta aega tagasi (lähemalt Arvutikasutaja foorumis), kui Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (AKO) sulges saidi, sest tegemist oli nende arvates keelatud tegevusega (ilma autoriga kooskõlastamata ei tohi tõlkida nagu nad väidavad). Tookord saadi probleemist üle sellega, et koliti lihtsalt teisse serverisse, kuhu AKO jäsemed ei küündinud — vähemalt eilseni.

Keegi SubClub’i tegijatest arvas, et kui Eesti oma AKO närvidele käib, siis tuleks server kolida USAsse, sest seal on ju märksa sõbralikum MPAA, kes Eesti AKOga koostööd ei tee…

AKO tegevus ajas ekskremendi keema juba tol ajal ning ajab nüüd veel rohkem. Samal ajal kui poliitikud hirmutavad valimiste eel eesti keele surmaga tegeleb AKO sääraste veebilehtede sulgemisega, kus inimesed täiesti vabatahtlikult tõlgivad filme kodusesse eesti keelde.

Noh, eks tulevikus peab siis neid ingliskeelsetena vaatama. Ehk jäävad mõned eriti totrad “kommertskvaliteedist” pakatavad tõlked nõnda nägemata.

SubClub kolis AKO eest teise riiki, aga sinna jõudsid Kurjad Onud järgi. Samas on Eesti pinnal hot.ee serveris töötamas SubLand (ja mõningad taolised veel, näiteks see), mille vastu AKO huvi ei tunne — kas tegu on mingi isikliku vihaga, et peab isegi USAsse SubClub’ile järgi minema, samal ajal kui kodused jäävad tähelepanuta?

Uudis via Aarne.


Digi tegi blogi, buzz hilines

November 7, 2006

Mõni aeg tagasi alustas tööd digi.ee — eestikeelne tehnoloogiablogi. Henrik saatis juba paar päeva enne pidulikku avamist blogijatele laiali teate digi.ee tuleku kohta. Ka Neeger sai säärase teate. Vaatasime asja üle: jah, tehnoloogiablogi… Aga mis edasi? Oleks kirjutanud sellest, aga polnudki nagu eriti millestki kirjutada. Pressika ümber sõnastamine poleks ka nagu midagi andnud.

Eile kirjutas Henrik oma blogis sellest, et blogide turundusjõu näol on äkki tegu müüdiga, sest digi.ee avamisest kirjutasid vaid Veigo ja Kuldar.

Ma olin miskipärast arvanud, et peale digi.ee launchi tekib iseenesest Eesti blogides kasvõi väike, aga siiski olemasolev buzz. Et inimesed kirjutavad, et selline sait on olemas, lingivad, võibolla isegi arutlevad ja võibolla lähevad isegi omavahel veidi tülli, mis oleks eriti tore, sest üks väike võidukas sõda on alati tore. Lääne saitide kohta saab (enamasti peale nende müüki suure raha eest mõnele suurele ettevõttele) lugeda, kuidas mingit reklaami ei tehtud ja asi levis läbi blogide.

Samuti jõuab Henrik otsapidi järeldusele, et Eesti blogosfääris on mingil teemal buzzi saavutamine praktiliselt võimatu:

Aga lisaks sellele, et enda vigu näha, hakkasin ma mõtlema, et kas üldse mingi asi on saanud Eesti blogides positiivse buzzi? Mõni uus veebiteenus? Kui tegemist pole Keskerakonna vastase algatusega, siis tundub see olema võimatu.

Ei tea kas selle postituse näol oli tegu osava turundusega või mitte, aga täna kiheleb blogosfäär digist ja Henriku postitusest rääkida: Teller, Sepp, Veigo, Larko, 42 ja nüüd Neeger.

Igatahes, tubli! Buzz on nüüd saavutatud ja niimoodi provokatiivselt peabki internetiturundust tegema :)


Naabrivalve veebileht CMA küüsis

November 6, 2006

Järgnev artikkel on juba 5 päeva istunud minut.ee ootejärjekorras ehk siis millegipärast ei soovi minut.ee seda artiklit postitada. Neeger otsustas töö enda kanda võtta mööndusega, et artiklis esitatud väited on kontrollimata ja nende tõeväärtuse kohta ei oska me midagi (veel) öelda.

Naabrivalve enda kommentaarid jupp aega kestnud vägikaikaveo kohta:

2004 tellisime CMAlt kodulehe, sõlmisime tööde tegemiseks ka lepingu. Vastavalt lepingu punktile “muutub internetilehekülg Tellija (Eesti Naabrivalve) omandiks pärast seda, kui internetilehekülje eest on tasutud täies ulatuses”.

Tehtud tööde eest tasus MTÜ Eesti Naabrivalve kokkulepitud summas kokkulepitud ajaks. Seega peaks tänase päeva seisuga antud koduleht olema Eesti Naabrivalve omand.

Käesoleva aasta septembrist lõpetasime CMAga serveriteenuse osutamise lepingu ja soovisime CMA poolt tellitud kodulehe üle tõsta teise serverisse. Ületõstmisel selgus, et kodulehe algkoodis tuleb teha mõningaid muudatusi, et kõik kodulehe funktsioonid täielikult uues serveris töötaksid. Siis selguski, et kodulehe algkoodi polegi meile (täpsemalt uuele serveriteenuse pakkujale) üle antud või sellele ligipääsu võimaldatud. CMA väidab, et meie ühingul ei olegi õigust sellele algkoodile, see on CMA intellektuaalne vara.

Kogu probleem hetkel seisnebki selles, et meil on koduleht, mis on meie omand, aga mille algkood on CMA poolt krüpteeritud, nii, et keegi muu peale CMA ei saa selle koodiga mingeid töid teostada. Meie aga oleme CMA käest tellinud kodulehe, mitte aegade lõpuni kodulehe haldamist. Praegu on nii, et me oleme sunnitud kõiki parandusi ja muudatusi teostama läbi CMA ning selle eest vastavalt nende hinnakirjale tasu maksma.

CMA esindaja väidab, et see pole nende süü, et uus server ei ole vastavate parameetritega ja et IT valdkonnas arenevadki asjad kiiresti ning parameetrid muutuvad – 2004 aasta süsteemid on vanad ja ei peagi uue serveriga ühilduma.

Samuti väidetakse CMAs, et algkoodi ei antagi kunagi kliendile, see on töö teostaja intellektuaalne omand.

Ja et CMA on nõus kõik parandused ja muudatused tegema, et koduleht uues serveris töötaks, aga teenustasu eest.

Meie aga tunneme, et see on ülekohus. CMAs loodetakse sellele, et kuna valdkond on võõras ja vastu vaielda eriti ei oska, siis maksamegi kõikide asjade eest praegu ja edaspidi ka.

Kas nii siis ongi, et tellides kodulehe, jäädki seotuks kodulehe valmistajaga? Ja kas meil tegelikult on algkoodile õigus?

Hetkeseis on selline, et CMA on nõus algkoodi meile üle andma vaid kohtumääruse alusel.

Kas keegi olukorra, seaduste või siis levinud praktikaga kursis olev inimene oskab asja kommenteerida? Kas teistelt firmadelt tellides jääb ka lähtekood tööde teostaja “intellektuaalseks omandiks” või on see vaid CMA eripära?