Üks põhiline kriitika Neegri blogi teemal on liigne negatiivsus. Sama kriitika käib tegelikult ka ülejäänud Eesti blogosfääri kohta. Negatiivset buzzi ehk põrinat on lihtsam saada kui positiivset. Viimane suurem positiivne buzz oli vist Ülle Aaskivi sõnavõtt presidendivalimiste eel.
Vahel tuleb ka positiivsetest asjadest rääkida. Ei saa ainult kiruda ja laita. Ka häid asju on Eesti veebimaastikul tehtud.
Digi.ee — Uue blogi loomine mingit buzzi ei tekitanud ja see on täiesti loomulik. Hea hinnangu saamiseks tuleb blogil end tõestada. Digi.ee on päris hästi käima läinud ja kuigi tegu on vaid tehnoloogiauudiste koondamisega välismaa portaalidest, pole seegi teab mis paha asi. Mitme portaali filtreeritud sisu saab nüüd kätte ühest kohast, koos viitega algallikale. Umbes nagu kasutaks RSSi lugejat, ainult et inimfilter on vahel.
Ajakirja ma vidinauudiste pärast ostma ei hakka, veebis loen küll.
Elioni Digitark — Üldhinnangu jaoks on veel natuke vähevõitu sisu, aga esmamulje on positiivne. Kui praegune Eesti arvutiajakirjandus toodab sisu suuresti noortele tehnoloogiaentusiastidele (Digi) ja vanadele kaladele (AM, Arvutikasutaja), siis Elioni Digitarga sihtgrupiks tundub olevat praegune emade-isade põlvkond. Inimesed rahaga. Tervitatav.
Uus Arvutimaailm — Pole tegu ei blogi ega muu veebiteenusega, aga kui headest asjadest rääkida, siis ei saa AM’ist üle ega ümber.
Vana Arvutimaailm oli igav. Natuke uudiseid. Mõni üpris pealiskaudne test rohkete numbrite, kuid vähese sisuga. Rohkelt reklaamtekstide kategooriasse kuuluvaid artikleid. Mängunurk oli ainuke iga kord loetav rubriik.
Au ja kiitus uuele Arvutimaailmale. Banaaniahvi juhtimisel on ajakiri loetavaks muutunud. Ei kardeta enam raskeid teemasid. Räägitakse korruptsioonist riigihangetel, Samuel näitab kuidas täiesti reaalselt täiesti reaalseid veebilehti lahti murda, StartIT.ee nimeline ettevõtmine mõlemalt poolelt — ka IT-Neegri poolelt. Ja palju muud.
Kokkuvõtteks. Uuriv ajakirjandus jõudis lõpuks ka Eesti IT õuele.
Järgmine AM peaks poodidesse jõudma esmaspäevaks. Ülal tolle peatselt ilmuva numbri kaanepilt.
Disclaimer: Kaks IT-Neegri kirjutajat on uuele AM’ile kaastööd teinud.
blog.tr.ee ja news.tr.ee — Kes teavad Neegrit, teavad kindlasti ka blog.tr.ee’d ja news.tr.ee’d. Polekski nagu midagi väga öelda, hea ja vajalik asi. Kogu moos.
Aga võrdleme konkurentidega. Jah.ee on küll funktsionaalne, aga ebasõbraliku kujundusega. Paeva.net ja iPop kopivad mõlemad Digg’i riigis, kus Digg’i laadse teenuse jaoks ei leidu kriitilist massi. Papa.ee on kena värvilahendusega, aga koondab liiga, liiga palju infot ilma seda tähtsuse järgi reastamata.
Andris ja Heimar on leidnud Eesti turu jaoks ideaalse mudeli. Digg’i sarnane hääletamine ei töötaks ja infot liigub liiga palju, et kõike võrdselt esitada. blog.tr.ee’s jooksevad vasakul reaalajas uusimad artiklid ning need, milledele kõige enam klikitakse jõuavad paremale top’i. Geniaalsus on lihtsuses.
Eile sai Andrise ja Heimariga paar tundi juttu aetud. Blog.tr.ee alustas lihtsa blogikataloogiga, aga blogide hulga tõttu oli see kohmakas. Prooviti siis midagi vahepealset ehk versioon 2, mis oli midagi postitusepõhise ja kataloogipõhise vahepealset. Eksisteerib ka mitmeid teisi versioone, mis avalikkuse ette pole jõudnud, kuid lõpuks leiti proovimise ja katsetamise teel praegune lahendus, mille põhjal ka news.tr.ee ehitatud.
Äkki sellepärast need alternatiivid nõnda kehvad ongi. Tehakse midagi, kukub halvasti välja, enam ümber teha ei viitsita. Esimese korraga õnnestuvad vähesed asjad.
Arkadi Õllenurk — Ma ootasin tükk aega, et keegi teeks Eestis ühe korraliku õlleblogi. Lõpuks on see olemas ja tundub, et väga pädeva õllehuvilise poolt kirjutatud.
Õlu puhul blogimine töötab, sest peale lugemist võib igaüks minna poodi ja joogi ka ise järgi proovida. Eesti poodides on reeglina päris hea õllevalik. Filmide ja raamatute puhul blogimine samamoodi ei töötaks. Nende puhul blogitakse tihti kraamist, mida on raske leida. Mõlemal formaadil on puuduseks ka aja- ja rahakulu: nautimine võtab õllest mitu korda enam aega ning ka hind on mitu korda suurem.
Huvitav millal mõni gurmaan korraliku Eestimaise toidublogi teeb? Kui õllemarke on Eestis vähe ja tegu enamasti küllaltki kehva õllega, siis piisavalt populaarse toidublogi puhul võiks mõelda juba tehingutele tootjatega — mina blogin sinu uuest kohupiimast, sina annad mulle terve kastitäie. Hea, odav viis tasuta kõht täis saada
Häid asju Eestis isegi leidub, aga kirjutatakse neist vähe. Rohkem on sellist, mis närvi krussi ajab ja sellest on ka lihtsam kirjutada. Kiruda on alati lihtsam.
Blogige headest asjadest, kasvõi üks postitus.