Kommentaarid Hansapank ja Tartu Ülikool panid leivad ühte kappi kohta

Kirjutas Elver

Elver — Mon, 30 Oct 2006 23:45:34 +0000

Kui keegi näha tahab, siis pisike kirjeldus: http://elver.wordpress.com/2006/10/30/anyone-want-our-project/

Kirjutas huumor

huumor — Mon, 30 Oct 2006 18:45:30 +0000

Euroopas ei kehti ju tarkvarapatendid.

Kirjutas madis

madis — Fri, 27 Oct 2006 21:38:41 +0000

Andres, Skype algsed loojad (Bluemoon?) on ju vägagi teadusliku lähenemisega tüübid.

Kirjutas Andres

Andres — Fri, 27 Oct 2006 14:08:16 +0000

Skype’i taga olev krüpto ja arhitektuur on kõrgem pilotaazh. Sellise asja tarvis on vaja maailmatasemel päid, loetu põhjal neegerdamine eriti ei aita.

Mulle siiski tundub, et Skype’i-laadse toote loomiseks on vaja eelkõige huvi, annet, pealehakkamist, tõenäoliselt just väga palju lugemist ja tohutult palju tööd teha (ehk siis neegerdamist)? Kuigi ega ma päris aru ei saa, mida see loetu põhjal neegerdamine tähendab
Selliste toodete arendamise ja teoreetilise teaduse vahele ise küll tingimata paralleele ei tõmbaks.

Elver! Kui sul midagi sellist põnevat, mis on ise loodud ja mille sarnase asja Google patenteeris ja *varsti* turustama hakkab, võiks äkki asja päevavalgele tuua? Eestis ei ole ju ammu enam midagi huvitavat tehtud. Oleks väga põnev sellest kuulda!

Kirjutas Elver

Elver — Fri, 27 Oct 2006 12:20:25 +0000

“Muide, Skype, Kazaa jt. on ju tavalised tarkvaratooted, mille lõid loetu põhjal paar “häkkerit” produktiivses start-up keskonnas pisikeses kontori (või keldrinurgas).”

Skype’i taga olev krüpto ja arhitektuur on kõrgem pilotaazh. Sellise asja tarvis on vaja maailmatasemel päid, loetu põhjal neegerdamine eriti ei aita.

“Mõnel koodineegril võib enda kodu masinas mingi äärmiselt vinge proge tolmu koguda, kuid ta ei tea kuidas seda müüa/turustada.”

Njah, tuttav tunne. Endalgi üks selline asi tolmu kogumas. Kui mingi 80%-90% valmis oli, sai otsitud ostjat, kuid keegi ei jaganud matsu välja millega täpselt tegu või kui jagasid, ei osanud nad sellele turgu näha.

Veidi hiljem tuli uudis, et Google on midagi väga sarnast patenteerinud USAs ja plaanib mõne aasta pärast asja suures mahus käiku lasta.

Go figure.

Kirjutas Janno

Janno — Fri, 27 Oct 2006 04:49:46 +0000

Eh, jobud! Selle raha eest ei saa ju mingit kõrge tasemega välisteadlast. Välismaalastest tuleks siia ainult mõni sealne läbikukkuja. Paremat meest kui Jaak Vilo nagunii kusagilt ei osta. Pange parem tema sellele kohale. Siis saaks ta ka suurema õiguse teaduskonna asjades kaasa rääkida!

Kirjutas xin

xin — Thu, 26 Oct 2006 10:29:38 +0000

Väga hea, et otsitakse piiritagant korralik proffessor it teaduse arenguks, kuid ainult sellest jääb puudu. Kui te räägite kazaa ja skype, kui ekspordi ertiklist, siis see ei tähenda, et tegemist on tohutult inovatiivsete toodetega. Pigem seisnes edu hea turunduse ja ettevõtlike juhtide najal. Mis kasu on headest it arendajatest ja hordide kaupa koodi neegritest, kui keegi ei suuda neid juhtida?
Mõnel koodineegril võib enda kodu masinas mingi äärmiselt vinge proge tolmu koguda, kuid ta ei tea kuidas seda müüa/turustada. Ta võibolla isegi ei tea, et seda võiks ka teistele pakkuda.
See kõik on alles väike samm. Tuleb veel kõvasti vaeva näha, et eesti ei jääks it maastikul teistest taha.

Kirjutas Janno Kriiska

Janno Kriiska — Wed, 25 Oct 2006 14:43:58 +0000

Olen 100% Elveriga nõus. Kui me ise rohkem IT-teaduse arendamisse panustaksime, siis ei oleks ka nii suurt vajadust maineka ja tunnustatud professori sisse ostmiseks piiri tagant. Et saaksime üldse tulevikus mingisugusestki teadusest rääkida, peame praegu looma järelkasvu, kelle eestvedamisel ja juhendamisel teadust teha. Muidugi päris kutsekoolideks ma kõrgkoole veel ei tembeldaks. Ülikoolid peaksid selgema joone tõmbama akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse vahele ja otsustama, kummaga tegeleda soovitakse. Viimane peabki praktilise suunitlusega olema kuid see võiks jääda rakenduskõrgkoolide pärusmaaks.

Kirjutas Andres

Andres — Wed, 25 Oct 2006 14:21:33 +0000

Elver, tuline õigus, et ka teisi valdkondi tuleb arendada ja ülikooli eesmärk peab olema pigem teadustöö kui koodineegrite koolitamine. Samas raske on tegelikult piiri tõmmata – peab ju olema ka selliseid tipp-neegreid, kes tagavad, et meie e-pangandus (vms. valdkonnad) toimiksid ja kahtlen kas selleks sobivad inimesed tulevad siiski kutsekoolidest, samas ei ole tegu “otsese” teadusega. Ise ei ütleks tegelikult, et meil tarkvaraarenduse õpetamise kvaliteet just kõrge on.

Muide, Skype, Kazaa jt. on ju tavalised tarkvaratooted, mille lõid loetu põhjal paar “häkkerit” produktiivses start-up keskonnas pisikeses kontori (või keldrinurgas). Skype puhul on huvitav aspekt pigem – kas Skype on vinge toode või on Skype veelgi vingem “äri”? Skype’i edukas müük eBay’le on pigem majandusvalla saavutused kui ainult hea engineering. Skype’i laadseid tooteid on ju teisigi. Samuti, suur osa sellistest Skype laadsetest toodetest ei olegi muu, kui liideste tegemine ja seda kindlasti mitte teadlaste poolt.
Skype laadsete toodete kavandamine aga eeldab tegijatelt ikkagi ka väga häid tarkvara alaseid teadmisi (sageli mitte teaduslikke), tootma (peaks/võib) tõepoolest Hiinas, aga tore oleks kui arhitektid oleksid siin.

Teine teema – odav tööjõud (ja sageli) keskendumine odavale allhankele või muule väikese lisandväärtusega tootmistegevusele tähendab tõepoolest seda, et üks hetk lähevad projektid Estoonia asemel Bulgaariasse või Aasiasse ja siis on näpud. Aga noh nähes 10K kroonise (bruto) kuupalgaga programmeerijate töökuulutusi (tuntud firmadelt), kus ka kõrgharidus enam nõutav pole, siis tundub, et meie kalli banaanivabariigi tulevik ei ole ettevõtetel veel just kõige suurem mure. Samuti pole see mitte ainult IT vaid Eesti majanduse probleem tervikuna.

Igal juhul loodaks, et professuuri loomine ehk ei ole nii kitsa eesmärgiga nagu Roosmaa jt. on öelnud. Kui tuleb maailmatasemel professor, ei usu, et koodineegreid tootev liin kiireneb. Tahaks loota, et ta toob hoopis uusi tuuli ka teadusarengusse ja ütleb välja ka just selle, mille sa, Elver, oled kirja pannud Aga eks paistab…

Kirjutas Elver

Elver — Wed, 25 Oct 2006 11:31:55 +0000

Praegu on lugu selline, et tarkvaraarenduse õpetamise kvaliteet on kõrge, kuid teistes valdkondades on mahajäämist tunda. Praegune üritus panustab taas tarkvaraarenduse õpetamisse. Eesmärk on lihtne: toota Eesti IT-firmadele tööjõudu, kuid sellega peaksid tegelema siiski kutsekoolid. Vähemalt teoorias.

Ülikoolide ülesanne, vähemalt teoorias, peaks olema tegeleda teadustööga ning koolitada teadlasi. Ehk siis kui kutsekool peaks tootma inimesi, kes Javaga veebiliideseid ehitavad, siis ülikooli roll peaks olema toota teadlasi, kes tegelevad millegi uudse ja originaalse loomisega a la Kazaa, Skype, Cybernetica kraam, Artecis loodav kraam…

Eestis on ülikool liialt üle tähtsustatud ning kutsekoolide maine sellega alla viidud. Seega ei jäägi ülikoolil muud üle kui peab mõlemat sorti inimesi koolitama. Nii koodineegreid kui ka tippteadlasi.

Hansapanga investeering just koodineegrite koolitamisse ehk tarkvaraarendusse on muidugi positiivne ja tõstab hariduse kvaliteeti veelgi, kuid seda enam keskendub Tartu Ülikool nendesamade koodineegrite ehk tarkvaraarendajate koolitamisele. Võib juhtuda, et niigi savijalgadel olev Eesti IT-teaduse tegemine väheneb veelgi, nii mahult kui kvaliteedilt.

Mõne aasta pärast aga leiame endid olukorrast kus meil on jube palju koodineegreid valmis koolitatud, aga tootmine ehk neegerdamine ise on kolinud Serbiasse ja Rumeeniasse ja teistesse odavatesse riikidesse.

Kui oleks võimalik kuidagi keskenduda just IT-teaduse tegemisele annaks see Eestile garantii, et me suudame püsida konkurentsivõimelised ka tulevikus. Jah, praegu pole neid teadlasi kuhugi panna. Firmad ei tunne huvi teadusmahuka arendustöö vastu IT alal. Aga tulevikus, kui Eesti kui tarkvara tootev maa on kaotanud hinnaeelise ning ka Eesti IT-firmad on oma tootmise odavamatesse riikidesse kolinud (a la Webmedia) siis tekib ühel hetkel küsimus, et kuidas me nüüd teistest paremad saame olla?

Tulevikku vaadates peaksime investeerima just infotehnoloogias teadlaste koolitamisse ja teadustöö stimuleerimisse, sest tulevik on teadusmahuka IT päralt.