Lõpuks kajastas seda ka Postimees. Jah, Hansapank toetab kuue miljoni krooniga Tartu Ülikooli tarkvaratehnoloogia professuuri loomist.
Kahjuks pole veel täiesti selge mida selle kuue miljoni krooniga peale hakatakse või keda selle eest palgatakse. Jaak Vilo, üks asja taga olevatest ülikooli töötajatest kirjutab teaduskonna listis sedasi:
TÜ ATI [arvutiteaduse instituut] ees seisab nüüd keeruline ülesanne – leida endale piisavalt heal tasemel uus professor. On väga suur tõenäosus, et see isik tuleb välismaalt ja on välismaalane. On tõenäoline, et praegu veel ei ole see inimene Eestist eriti midagi kuulnud ja ei oska seda kaardilegi panna. Meie eesmärk peab olema luua siin eeldused selleks, et see isik ja tema pere võiksid end Eestis tunda koduselt. Viis aastat on iga inimese elus piisavalt pikk aeg.
Tolerantsust!
Postimehe kommentaariumis aga juba veidi lakoonilisemalt:
IT firmad, arvutiteaduse huvilised jt – palun aidake leida kohale sobiv inimene.
Lisainfo TÜ ATI-st.
Tegelikult on tegu ju hea uudisega. Tartu Ülikooli mati-iti teaduskond saab seda raha, mida neil on hädasti vaja olnud. Tuuakse kohale hea õppejõud välismaalt. Õppe kvaliteet kasvab. Jüri Kiho ja tema Amadeus_AlgJava nimeline totrus saadetakse pensionile — kuigi sinna nad pidid juba suvel kaduma. Aga mis peale uue ja kalli õppejõu tegelikult muutuma hakkab?
Tarkvaraarenduse õpetamine on aastatega niigi aina paremaks läinud. Ülikoolis õpetavad selliseid praktilisi teadmisi Webmedia ja Cell Networki ja teiste Tartu IT-firmade töötajad. Ka Hansapangast on käidud loenguid andmas. Olgem ausad, Tartu Ülikool on regioonis üks väheseid tööjõuallikaid. Kõigi IT-frmade huvides on siin koolitada endile parimad töötajad ja seda ka tehakse.
Otsus luua Hansapanga toel just tarkvaratehnoloogia professuur ehk tarkvaraarenduse õpetamisele keskenduv professuur on otsus täpselt sama sihiga. Praktiliste teadmiste õpetamine läheb veel ja veel paremaks ning Tartu Ülikoolist tuleb aina paremaid tippspetsialiste, kellele ei tekita raskusi hea töökoha leidmine Eesti IT-firmades.
Kuid kas see ongi viimasel ajal probleemiks olnud?
See oli ju Jaak Vilo ise, kes veel kevadel rääkis, et teaduskonna suurimaks probleemiks on liialt vähene teaduse tegemine magistratuuris. Ka teiste teaduskonna töötajate mureks on vähene teadustöö, mitte praktiliste ainete õpetamise kvaliteet. Praktilise poolega aitavad erafirmad, on alati aidanud, sest see on nende huvides. Kuid kelle huvides on Eestis teadust teha?
Ülikool peaks teoorias olema teadusasutus. Eesti kutsekoolide madal kvaliteet on see, mis sunnib Tartu Ülikooli nii suurel mahul praktilist tarkvaraarendust õpetama ja täitma osalt nii ülikooli kui ka kutsekooli rolli. Eile sõlmitud koostööleping Hansapangaga suunab aga ühe Tartu Ülikooli teaduskonna kindlale kutsekooli kursile.
Maailmatasemel kutsekool võibolla tõesti, aga kutsekool siiski.
oktoober 25, 2006 kell 12:45 p.l.
Isiklikult arvan, et tegu on õige sammuga ja üldse tore positiivne uudis, kui edukalt täide viiakse. Sa vaata, mis on praegu seal kõige nõrgem lüli eksole.
oktoober 25, 2006 kell 12:58 p.l.
Selge see, et tegu pole parima lahendusega. Aga alternatiiv?
Eestis on üldse teadustööga nagu on. Teadust on küll tore teha ja puha aga elada tahaks ka hästi. Ülikoolides on alarahastatus ja “oma poiste ringkaitse”(järeldan pigem sots ja arsti tk põhjal) . Erasektor on liiga väikesekaliibriline ja ei suuda tõsiseid rahasüste teadus- ja arendustöösse suunata, pigem huvitutakse võimalikult kiiresti omale sobivate spetsialiste hankimisest, et siis jälle mingi javapõhine veebirakendus valmis käkkida. Välisfirmadele on meie ülikooli teaduslik potensiaal liiga väike ning vähekvaliteetne ja riigi prioriteetideks on lühiajalised valimislubadused.
Kõik see on kriitika nagu ka antud artikkel aga oluline oleks ju hoopiski öelda, et mida tuleks siis teha? Kuidas ikkagi saaks ülikooli taset tõsta? Mina ei tea…
Aga Jaak Vilole igatahes edu…tundub, et inimene on hingega ülikooli asja(eesti asja) eest väljas ja üritab suuresti vastuvoolu ujudes ka kvaliteetse teadustegevuse eest hoolitseda.
ps! Ma ei ole ise asjas sees, seega ei pretendeeri kõigi oma väidete tõesusele, pigem on tegu muljega, mis mul kõrvalt vaadates on jäänud.
oktoober 25, 2006 kell 2:06 p.l.
Professori roll on/peaks olema tegelikult palju suurem kui tarkvaraainete õppetöö tagamine. õpetamine on ju siiski ainult osa professori tööst?
Ei ole võibolla piisavalt süvenenud, aga ei saa kohe aru, et millest tuleneb järeldus, et tarkvaratehnoloogia professor -> õppetöö -> kutsekool
Pigem peaks see ju olema: tasemel (mis iganes ala) professor -> valdkonna arengusuund (leadership) -> õppe/teadus jms. rahvusvaheline koostöö -> korraliku tasemega ülikool
Professor ei ole õpetaja vaid pigem ikka oma ala tippjuht/intellektuaalne liider, kes tegelikult ju vastutab mingis piirkonnas/regioonis kogu oma valdkonna arengu eest. (vt. näiteks Oxbridge’i professorid).
oktoober 25, 2006 kell 2:31 p.l.
Praegu on lugu selline, et tarkvaraarenduse õpetamise kvaliteet on kõrge, kuid teistes valdkondades on mahajäämist tunda. Praegune üritus panustab taas tarkvaraarenduse õpetamisse. Eesmärk on lihtne: toota Eesti IT-firmadele tööjõudu, kuid sellega peaksid tegelema siiski kutsekoolid. Vähemalt teoorias.
Ülikoolide ülesanne, vähemalt teoorias, peaks olema tegeleda teadustööga ning koolitada teadlasi. Ehk siis kui kutsekool peaks tootma inimesi, kes Javaga veebiliideseid ehitavad, siis ülikooli roll peaks olema toota teadlasi, kes tegelevad millegi uudse ja originaalse loomisega a la Kazaa, Skype, Cybernetica kraam, Artecis loodav kraam…
Eestis on ülikool liialt üle tähtsustatud ning kutsekoolide maine sellega alla viidud. Seega ei jäägi ülikoolil muud üle kui peab mõlemat sorti inimesi koolitama. Nii koodineegreid kui ka tippteadlasi.
Hansapanga investeering just koodineegrite koolitamisse ehk tarkvaraarendusse on muidugi positiivne ja tõstab hariduse kvaliteeti veelgi, kuid seda enam keskendub Tartu Ülikool nendesamade koodineegrite ehk tarkvaraarendajate koolitamisele. Võib juhtuda, et niigi savijalgadel olev Eesti IT-teaduse tegemine väheneb veelgi, nii mahult kui kvaliteedilt.
Mõne aasta pärast aga leiame endid olukorrast kus meil on jube palju koodineegreid valmis koolitatud, aga tootmine ehk neegerdamine ise on kolinud Serbiasse ja Rumeeniasse ja teistesse odavatesse riikidesse.
Kui oleks võimalik kuidagi keskenduda just IT-teaduse tegemisele annaks see Eestile garantii, et me suudame püsida konkurentsivõimelised ka tulevikus. Jah, praegu pole neid teadlasi kuhugi panna. Firmad ei tunne huvi teadusmahuka arendustöö vastu IT alal. Aga tulevikus, kui Eesti kui tarkvara tootev maa on kaotanud hinnaeelise ning ka Eesti IT-firmad on oma tootmise odavamatesse riikidesse kolinud (a la Webmedia) siis tekib ühel hetkel küsimus, et kuidas me nüüd teistest paremad saame olla?
Tulevikku vaadates peaksime investeerima just infotehnoloogias teadlaste koolitamisse ja teadustöö stimuleerimisse, sest tulevik on teadusmahuka IT päralt.
oktoober 25, 2006 kell 5:21 p.l.
Elver, tuline õigus, et ka teisi valdkondi tuleb arendada ja ülikooli eesmärk peab olema pigem teadustöö kui koodineegrite koolitamine. Samas raske on tegelikult piiri tõmmata – peab ju olema ka selliseid tipp-neegreid, kes tagavad, et meie e-pangandus (vms. valdkonnad) toimiksid ja kahtlen kas selleks sobivad inimesed tulevad siiski kutsekoolidest, samas ei ole tegu “otsese” teadusega. Ise ei ütleks tegelikult, et meil tarkvaraarenduse õpetamise kvaliteet just kõrge on.
Muide, Skype, Kazaa jt. on ju tavalised tarkvaratooted, mille lõid loetu põhjal paar “häkkerit” produktiivses start-up keskonnas pisikeses kontori (või keldrinurgas). Skype puhul on huvitav aspekt pigem – kas Skype on vinge toode või on Skype veelgi vingem “äri”? Skype’i edukas müük eBay’le on pigem majandusvalla saavutused kui ainult hea engineering. Skype’i laadseid tooteid on ju teisigi. Samuti, suur osa sellistest Skype laadsetest toodetest ei olegi muu, kui liideste tegemine ja seda kindlasti mitte teadlaste poolt.
Skype laadsete toodete kavandamine aga eeldab tegijatelt ikkagi ka väga häid tarkvara alaseid teadmisi (sageli mitte teaduslikke), tootma (peaks/võib) tõepoolest Hiinas, aga tore oleks kui arhitektid oleksid siin.
Teine teema – odav tööjõud (ja sageli) keskendumine odavale allhankele või muule väikese lisandväärtusega tootmistegevusele tähendab tõepoolest seda, et üks hetk lähevad projektid Estoonia asemel Bulgaariasse või Aasiasse ja siis on näpud. Aga noh nähes 10K kroonise (bruto) kuupalgaga programmeerijate töökuulutusi (tuntud firmadelt), kus ka kõrgharidus enam nõutav pole, siis tundub, et meie kalli banaanivabariigi tulevik ei ole ettevõtetel veel just kõige suurem mure. Samuti pole see mitte ainult IT vaid Eesti majanduse probleem tervikuna.
Igal juhul loodaks, et professuuri loomine ehk ei ole nii kitsa eesmärgiga nagu Roosmaa jt. on öelnud. Kui tuleb maailmatasemel professor, ei usu, et koodineegreid tootev liin kiireneb. Tahaks loota, et ta toob hoopis uusi tuuli ka teadusarengusse ja ütleb välja ka just selle, mille sa, Elver, oled kirja pannud
Aga eks paistab…
oktoober 25, 2006 kell 5:43 p.l.
Olen 100% Elveriga nõus. Kui me ise rohkem IT-teaduse arendamisse panustaksime, siis ei oleks ka nii suurt vajadust maineka ja tunnustatud professori sisse ostmiseks piiri tagant. Et saaksime üldse tulevikus mingisugusestki teadusest rääkida, peame praegu looma järelkasvu, kelle eestvedamisel ja juhendamisel teadust teha. Muidugi päris kutsekoolideks ma kõrgkoole veel ei tembeldaks. Ülikoolid peaksid selgema joone tõmbama akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse vahele ja otsustama, kummaga tegeleda soovitakse. Viimane peabki praktilise suunitlusega olema kuid see võiks jääda rakenduskõrgkoolide pärusmaaks.
oktoober 26, 2006 kell 1:29 p.l.
Väga hea, et otsitakse piiritagant korralik proffessor it teaduse arenguks, kuid ainult sellest jääb puudu. Kui te räägite kazaa ja skype, kui ekspordi ertiklist, siis see ei tähenda, et tegemist on tohutult inovatiivsete toodetega. Pigem seisnes edu hea turunduse ja ettevõtlike juhtide najal. Mis kasu on headest it arendajatest ja hordide kaupa koodi neegritest, kui keegi ei suuda neid juhtida?
Mõnel koodineegril võib enda kodu masinas mingi äärmiselt vinge proge tolmu koguda, kuid ta ei tea kuidas seda müüa/turustada. Ta võibolla isegi ei tea, et seda võiks ka teistele pakkuda.
See kõik on alles väike samm. Tuleb veel kõvasti vaeva näha, et eesti ei jääks it maastikul teistest taha.
oktoober 27, 2006 kell 7:49 e.l.
Eh, jobud! Selle raha eest ei saa ju mingit kõrge tasemega välisteadlast. Välismaalastest tuleks siia ainult mõni sealne läbikukkuja. Paremat meest kui Jaak Vilo nagunii kusagilt ei osta. Pange parem tema sellele kohale. Siis saaks ta ka suurema õiguse teaduskonna asjades kaasa rääkida!
oktoober 27, 2006 kell 3:20 p.l.
“Muide, Skype, Kazaa jt. on ju tavalised tarkvaratooted, mille lõid loetu põhjal paar “häkkerit” produktiivses start-up keskonnas pisikeses kontori (või keldrinurgas).”
Skype’i taga olev krüpto ja arhitektuur on kõrgem pilotaazh. Sellise asja tarvis on vaja maailmatasemel päid, loetu põhjal neegerdamine eriti ei aita.
“Mõnel koodineegril võib enda kodu masinas mingi äärmiselt vinge proge tolmu koguda, kuid ta ei tea kuidas seda müüa/turustada.”
Njah, tuttav tunne. Endalgi üks selline asi tolmu kogumas. Kui mingi 80%-90% valmis oli, sai otsitud ostjat, kuid keegi ei jaganud matsu välja millega täpselt tegu või kui jagasid, ei osanud nad sellele turgu näha.
Veidi hiljem tuli uudis, et Google on midagi väga sarnast patenteerinud USAs ja plaanib mõne aasta pärast asja suures mahus käiku lasta.
Go figure.
oktoober 27, 2006 kell 5:08 p.l.
Skype’i taga olev krüpto ja arhitektuur on kõrgem pilotaazh. Sellise asja tarvis on vaja maailmatasemel päid, loetu põhjal neegerdamine eriti ei aita.
Mulle siiski tundub, et Skype’i-laadse toote loomiseks on vaja eelkõige huvi, annet, pealehakkamist, tõenäoliselt just väga palju lugemist ja tohutult palju tööd teha (ehk siis neegerdamist)? Kuigi ega ma päris aru ei saa, mida see loetu põhjal neegerdamine tähendab
Selliste toodete arendamise ja teoreetilise teaduse vahele ise küll tingimata paralleele ei tõmbaks.
Elver! Kui sul midagi sellist põnevat, mis on ise loodud ja mille sarnase asja Google patenteeris ja *varsti* turustama hakkab, võiks äkki asja päevavalgele tuua? Eestis ei ole ju ammu enam midagi huvitavat tehtud. Oleks väga põnev sellest kuulda!
oktoober 28, 2006 kell 12:38 e.l.
Andres, Skype algsed loojad (Bluemoon?) on ju vägagi teadusliku lähenemisega tüübid.
oktoober 30, 2006 kell 9:45 p.l.
Euroopas ei kehti ju tarkvarapatendid.
oktoober 31, 2006 kell 2:45 e.l.
Kui keegi näha tahab, siis pisike kirjeldus: http://elver.wordpress.com/2006/10/30/anyone-want-our-project/