Politsei hoiatab Postimehe vahendusel kelmide eest, kes kasutavad ühe vahendina Ferratum Estonia SMS-laenu teenust. Neeger on sellest kunagi varem kirjutanud ning hiljem Postimees ka ühe artikli. Seekordne skeem on äärmiselt labane.
Antud juhul müüs inimene ajalehe kaudu 450 kroonist eset, mille peale võttis kelm ühendust ja tegi müüjale 2000 kroonise ülekande. Veidi hiljem väitis, et tema firma tegi kogemata suurema ülekande ning küsis üleliigset raha tagasi. Heauskne ohver tegigi nagu paluti ja oh seda üllatust, kui kuu aja pärast nõudis Ferratum Estonia temalt tagasi 2600 krooni. Petis sai endale müüdud eseme ja kauba peale 1550 krooni. Ohvril nii ei vedanud — tema jäi ilma nii kaubast, rahast ja kõige tipuks rasked intressid kaela.
Korrakaitsjate soovitus paneb muidugi ka nutma: “Politsei soovitab inimestel mitte anda kergekäeliselt igale võõrale oma isikukoodi ja pangakonto numbrit ning alati üle kontrollida, mille eest ja kelle käest on ootamatu rahasumma tulnud”.
Kas tõesti pole võimalik nende laenuputkat kinni panna?
Ääremärkus: Et keegi ei hakkaks jälle vinguma nö ebaõiglase kajastamise üle, siis tegelikult pakub SMS-laene ka üks teine firma, kus ülalmainitud probleeme pole.
Täiendus (18.10): EPL kirjutab, et alates augustist on SMS-laenude abiga korraldatud ligi 30 pettust.
oktoober 14, 2006 kell 2:26 p.l.
Putkat kinni panna pole vast mõtet, aga putkaomanikel tasuks sundida protseduurid üle vaadata. Ja fin.inspektsioon ei pidavat saama asjasse puutuda vist?
oktoober 14, 2006 kell 6:50 p.l.
Neil olnud rohkem kui 2 kuud aega, et oma “protseduure” muuta. Sittagi. Kõik on ilmselt juriidiliselt täiesti korrektne ja neil on jumala suva. Any publicity is good publicity.
oktoober 15, 2006 kell 1:56 p.l.
JOKK tõesti, pluss Soomes näiteks töötab selle firma ärimudel väga hästi ja täpselt samasugusena — seal pole niivõrd lihtne isikukoodi saada.
Aga mind huvitab, et kuidas see pettur omale nõndasuguse anonüümse konto tekitas, et hiljem raha ja asjaga jalga sai lasta. Konto avamiseks pangas pole enam isikut vaja tõendada?
oktoober 15, 2006 kell 3:05 p.l.
Mina ikkagi ei saa aru, kuidas loetakse p2ti poolt sinu arvele tellitud laenu Juriidiliselt Siduvaks Lepinguks? Milline V6S paragrahv selleks aluse annab? Mis alusel n6uab see neetud alenuandja minult ikkagi pappi. Vot see on asi, millest ma aru ei saa.
oktoober 18, 2006 kell 1:30 e.l.
Ei viitsinud seadust uuesti lappama hakata, aga seal oli summade suhtes mingi piir. Osalt sellepärast need laenud nii pisikesed ongi. Samas on mõlema poole huvides ikkagi, et oleks mingi allkirjaga paber olemas. Hiljem lihtsam tõestada. Tänane EPL kirjutab, et “Laenufirma Ferratum juhi Jaanus Kärdi sõnul ei nõuta praegu nende käest, kes on politseisse petmise osas avalduse esitanud, raha tagasi.”. Kuidas sellest nüüd täpselt aru saada?