Hansapank ja Tartu Ülikool panid leivad ühte kappi

Lõpuks kajastas seda ka Postimees. Jah, Hansapank toetab kuue miljoni krooniga Tartu Ülikooli tarkvaratehnoloogia professuuri loomist.

Kahjuks pole veel täiesti selge mida selle kuue miljoni krooniga peale hakatakse või keda selle eest palgatakse. Jaak Vilo, üks asja taga olevatest ülikooli töötajatest kirjutab teaduskonna listis sedasi:

TÜ ATI [arvutiteaduse instituut] ees seisab nüüd keeruline ülesanne – leida endale piisavalt heal tasemel uus professor. On väga suur tõenäosus, et see isik tuleb välismaalt ja on välismaalane. On tõenäoline, et praegu veel ei ole see inimene Eestist eriti midagi kuulnud ja ei oska seda kaardilegi panna. Meie eesmärk peab olema luua siin eeldused selleks, et see isik ja tema pere võiksid end Eestis tunda koduselt. Viis aastat on iga inimese elus piisavalt pikk aeg.

Tolerantsust!

Postimehe kommentaariumis aga juba veidi lakoonilisemalt:

IT firmad, arvutiteaduse huvilised jt – palun aidake leida kohale sobiv inimene.
Lisainfo TÜ ATI-st.

Tegelikult on tegu ju hea uudisega. Tartu Ülikooli mati-iti teaduskond saab seda raha, mida neil on hädasti vaja olnud. Tuuakse kohale hea õppejõud välismaalt. Õppe kvaliteet kasvab. Jüri Kiho ja tema Amadeus_AlgJava nimeline totrus saadetakse pensionile — kuigi sinna nad pidid juba suvel kaduma. Aga mis peale uue ja kalli õppejõu tegelikult muutuma hakkab?

Tarkvaraarenduse õpetamine on aastatega niigi aina paremaks läinud. Ülikoolis õpetavad selliseid praktilisi teadmisi Webmedia ja Cell Networki ja teiste Tartu IT-firmade töötajad. Ka Hansapangast on käidud loenguid andmas. Olgem ausad, Tartu Ülikool on regioonis üks väheseid tööjõuallikaid. Kõigi IT-frmade huvides on siin koolitada endile parimad töötajad ja seda ka tehakse.

Otsus luua Hansapanga toel just tarkvaratehnoloogia professuur ehk tarkvaraarenduse õpetamisele keskenduv professuur on otsus täpselt sama sihiga. Praktiliste teadmiste õpetamine läheb veel ja veel paremaks ning Tartu Ülikoolist tuleb aina paremaid tippspetsialiste, kellele ei tekita raskusi hea töökoha leidmine Eesti IT-firmades.

Kuid kas see ongi viimasel ajal probleemiks olnud?

See oli ju Jaak Vilo ise, kes veel kevadel rääkis, et teaduskonna suurimaks probleemiks on liialt vähene teaduse tegemine magistratuuris. Ka teiste teaduskonna töötajate mureks on vähene teadustöö, mitte praktiliste ainete õpetamise kvaliteet. Praktilise poolega aitavad erafirmad, on alati aidanud, sest see on nende huvides. Kuid kelle huvides on Eestis teadust teha?

Ülikool peaks teoorias olema teadusasutus. Eesti kutsekoolide madal kvaliteet on see, mis sunnib Tartu Ülikooli nii suurel mahul praktilist tarkvaraarendust õpetama ja täitma osalt nii ülikooli kui ka kutsekooli rolli. Eile sõlmitud koostööleping Hansapangaga suunab aga ühe Tartu Ülikooli teaduskonna kindlale kutsekooli kursile.

Maailmatasemel kutsekool võibolla tõesti, aga kutsekool siiski.

Uued e-visionäärid

Äripäev teavitab lihtsurelikke sellest, et Eesti poisid lõid uue e-riigi nimelise veebikeskkonna, mis ei tee hetkel veel mitte midagi. E-riigis registreerunud saavad moodustada koalitsiooni-opositsiooni, Riigikogu, valitsuse jms ning võivad reklaami ja teenuste müügist saadavast tegelikust rahast koosneva riigieelarve jagamisel sõna sekka öelda.

Et põhimõtteliselt võiksid reaalsed firmad seal ennast tutvustada 400kr eest kuus ning reklaamist peaks ka tulema korralikult pappi. Saadud rahast jaotatakse 70% mängijate vahel ära ning 30% panevad visionääridest omanikud enda tasku.

Keskkonna sisust noormehed veel ei räägi, aga peale hinnapäringute tegemise ning poliitiliste jutuajamiste võiks näiteks kirjanikud oma sisu sinna üles panna. Miskipärast tundub, et nad polegi veel nii kaugele jõudnud. Visioon pole veel paika loksunud, aga ambitsioonid on ülisuured — juba järgmisel aastal plaanitakse käibe poolest Delfi kasumist mööda minna (30 milli). No mida veel.

Kuidas saab seal veel raha teenida?

Tegelikult on kõik väga lihtne. Sa kas kasutad mõnda E-riigi poolt valmistatud moodulit, programmeerid selle ise või ostad kelleltki teiselt ning avad E-riik.ee-s nt oma isikliku laulusõnade avaldamise keskkonna. Mida populaarsem see on, seda rohkem näidatakse seal reklaami ning seda rohkem teenid Sa seeläbi raha.

Alguses arvas Neeger, et mingid kunstitudengid teevad ajakirjaniku kulul lolli nalja, aga võta näpust, sest juba septembrikuu alguses otsisid nad endale ühe foorumi kaudu koodineegreid.

Mida arvata kogu asjast? Pärispoliitika käib tavakodanikule niigi pinda, miks peaks ennast veel vaevama mingi virtuaalpoliitikaga? Plaanid on umbmäärased ja ulmelised ning see kõik on kuidagi tuttav. Ainus, mida selliste ideede puhul pole on raha. Aga mis neegritelgi üle jääb, kui soovida edu ja jaksu, sest nagu nad ise ütlevad: “see on vaid algus, sest e-riik ei tunne riigipiire.”

PS! Täna on niigi palju postitusi olnud ja ei hakka seepärast neid veel juurde tegema. Esiteks palub Jaak Vilo vaadata täna õhtul ETV uudiseid seoses Hansapanga ja Tartu Ülikooli koostööga, mille näol pidavat olema esimese taolise lepinguga Eesti taasiseseisvumise ajal. Teiseks, kes veel ei tea, siis täna tekitas palju elevust ka veebilehtede sundeestistamine. Neegril pole siinkohal nii idiootsele ideele suurt midagi juurde lisada. Ja kolmandaks tõmbub üks põhikirjutajatest (mina) esiplaanilt tagasi. See tähendab, et enam siin ei kirjuta. Äitäh.

Tartu Hansapanga Ülikool

TARTU ÜLIKOOL AVAB ESMAKORDSELT EESTIS PROFESSUURI KOOSTÖÖS ERAETTEVÕTTEGA.

Teisipäeval, 24. oktoobril sõlmivad Tartu Ülikool ja Hansapank koostöölepingu, millega pank toetab kuue miljoni krooniga Tartu Ülikooli tarkvaratehnoloogia professuuri loomist, mis on esimene erasektori poolt täismahus toetatav professuur Eestis.

Professuuri avamise eesmärk on luua Tartu Ülikoolis kõrgtasemel tarkvaratehnoloogia õppe- ja teadustööga tegelev teadusrühm, mis valmistaks ette infotehnoloogia tippspetsialiste kõigi Baltimaade jaoks. Lähimate aastatega peaks Tartu Ülikoolist kujunema juhtiv tarkvaraarendusharidust pakkuv ülikool, mis tagaks arvutiteaduse spetsialistide kõrgtasemel järelkasvu kogu regioonis.

Hansapank ja Hansapanga emapank Swedbank toetavad professuuri kolme aastal jooksul kokku kuue miljoni krooniga ning toetus on plaanitud arvestusega, et professor saaks moodustada kohe teadusrühma. Professuuri raames loetavad loengud ning korraldatavad praktikumid on plaanis teha avalikuks veebi vahendusel, et soodustada täiendusõpet ka neile, kes ei õpi ülikoolis.

„Eesti arengu üks nurgakivi on infotehnoloogia kõrgetasemeline õpetamine oma ala tippspetsialistide poolt. On väga tervitatav, et Hansapank kui Eesti üks eesrindlikum e-lahenduste juurutaja ja kasutaja ning Tartu Ülikool oma teadusliku pädevusega viivad koostöös infotehnoloogia valdkonna õpetamise veelgi kõrgemale kvalitatiivsele tasemele. Sellest võidavad nii üliõpilased ja ülikoolid kui ka ettevõtlus ning Eesti riik tervikuna,“ ütles TÜ rektor professor Jaak Aaviksoo.

Hansapanga juhatuse liikme ja CIO Aivo Adamsoni sõnul on tegu Hansapanga ja Tartu Ülikooli esimese niivõrd suure koostööprojektiga. „IT valdkond on Eesti riigile tervikuna äärmiselt oluline ning tahame tugevalt toetada Tartu Ülikooli plaani viia siinne arvutiõpe maailmatasemele ning tagada tugevate IT spetsialistide järelkasv kogu Baltikumi mõõtmes,” rääkis Adamson.

Ülikool kuulutab välja rahvusvahelise konkursi tarkvaratehnoloogia professori ametikoha täitmiseks 1. detsembril 2006 ning uus professor peaks tööle asuma 1. septembrist 2007.

Üritus algab kell 12.00 TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna õppehoones (Liivi 2-317). Sõna saavad TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja ja matemaatika-informaatikateaduskonna prodekaan Tiit Roosmaa, Hansapanga juhatuse liige Aivo Adamson ning TÜ õppeprorektor professor Birute Klaas.

Varem on Hansapank toetanud Tartu Ülikooli arvutite ja teaduskirjanduse soetamisel ja mitmete teaduskonverentside korraldamisel ning on kaasa aidanud TÜ teaduskooli õpilaste osalemisele rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Lisainfo: TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja Tiit Roosmaa, tel 737 5870, 516 4221

Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
tel 737 5509; 527 6922

NeegerTV: Pikem Linutopi tutvustus

Sai hiljuti kirjutatud sellisest asjast nagu seda on Linutop. Sai samast asjast hiljem kirjutatud ka Eesti Ekspressi tehnikalisasse ja blogiartikkel ilmus ka Arvutimaailmas. Nüüd on NeegerTV videosarjas näha ka pikem Linutopi tutvustus kus Martin-Éric Racine räägib Linutopi loomisest, näitab Linutop arendusversiooni, demob sellel jooksvat softi ning vastab lõpus veel hulgale küsimustele mis eelmise artikli kommentaarides esile kerkisid.

Ajukahjustus võib esile tuua varjatud kunstiande

Sellist pealkirja võib näha nn Tarbija24 portaalis. Seal peaksid vähemalt nime järgi olema kajastatud teemad, mis on otseselt seotud tarbijaga ja tarbijakaitsega kuid üha enam tundub, et Postimehe identiteedikriis kahjustab omamoodi ka Neegri aju.

Alguses oli tegelikult isegi mõistetav, sest uut (alam)portaali oli ju vaja kuidagi populariseerida. Ja kes sobiks selleks paremini kui pahaaimamatud PMO külastajad? Lihtsalt klikid Postimees Online esilehel mõnele uudisnupule ja voila satud edasi hoopis Tarbija24 lehele. Uudistetasku harjutud kohas võid nüüd ära unustada.

See on umbes nagu, et ühtäkki saad sealt lugeda ainult Ananova nõmeuudiseid. Et Angelina Jolie minestas võtetel või Kevin Federline üürib ennast välja. Tagasisaamiseks tuleb vajutada brauseri bäkknuppu või pisikest tekstiviidet lehekülje ülaosas. Äärmiselt tüütu.

Mõned pealkirjad on muidugi täiesti normaalsed ja asjakohased. Näiteks “Tarbijakaitse hoiatab kahtlaste helkurite eest” puhul pole mingit kahtlustki ja “Rong sõitis veoauto keskelt pooleks” hoiatab inimesi vist ohtlike rongide eest.

Tegelikult on seal päris häid asju ka. Näiteks Kaebusteraamat on küll üks kiiduväärt ettevõtmine. Lihtsad inimesed küsivad ja PR inimesed vastavad. Kõigi silmade all. Nii avastas Neeger, et Elioni kirutakse seal korduvalt seoses nende DigiTV teenusega ja Tele2 mail.ee teenusega seotud “probleem” on ka päris huvitav.

Tim of e-stonia äriterad

Kui kunagi luges Neeger Äripäevast ühe koolitusürituse reklaami, siis imestas miks küll tuntud koolitusguru Villut seal esinejate nimekirjas pole. Nüüd teisel novembril toimuva e-turunduse alase ürituse esinejaid vaadates tekkis umbes samasugune küsimus — kuhu te Timo peitsite?

Tegu on ju noore ja andeka e-marketingi tegelasega, kellelt on lihtsurelikel nii mõndagi õppida. Vanust on ka kenasti alla 25 aasta. Kahju. Siinkohal tooks ära mõned tema poolt välismaa foorumites avaldatud äriterad.

Miks ta nii agaralt ajaveebe spämmib?

To get better page rank you should have hundreds on links pointing to your site. Google likes especially links from popular blogs! Actually posting manually links to blogs pointing to your website is the fastest way to get listed in Google.

Timo teavitab mõttekaaslasi oma väikesest lauamüügibisnisest:

Today I opened small furniture shop in estonian language internet. www.bas*c.ee

Kuidas saada veel rohkem külastajaid?

You should have a some H1 keywords they work quite well check the source of www.activegard*n.eu pages

also i suggest you to add typo keywords, they can be easily created with this tool: http://www.seoconsulting.de/cgi-bin/typo-generator.cgi

Hea tulemuse nimel tasub pingutada:

you can see from source that we have done a lot of work with keywords — there are about 2200 english keywords in H1 tags alone (different pages, different keywords/tags)

Kui klient nõuab “agresiivsemat strateegiat”, siis tuleb kasutada e-otsepostitust. Paraku võib siin ka parim hätta jääda:

How are you getting 100 000 email addresses? Does anyone know any relialble email harvesting software?”

Loomulikult teab ta, kuidas saada .ee lõpulisi domeene kiiresti:

For myself to get timoteder.ee (I have there articles about website development in estonian language – so you can’t understand a word) I registered non-profit organization called “MTÜ Timo Tederi Nimeline Vaba Interneti Arengu Ühing” (“Timo Teder’s Free Internet Development Association”). Idiotic name because of those dumb .ee registration rules.

For my clients I have registered some MTÜ’s like “MTÜ Martela Sõprade Klubi” (Martela Friends Club, to get www.martela.ee)

Väike haltuura ei tule kunagi kahjuks:

I know most of the people here is from US, but are you interested in .eu names? I have registered to myself and my clients even some quite good one-word english keywords… I see some potential here, just a hint

Lõpetuseks pisike n-eksperiment:

kanalisatsioon, analisatsioon, aknalisatsioon, kanalisatsoon, kanaisatsioon, kaalisatsioon , knalisatsioon, kanlisatsioon, kanalsatsioon, kanaliatsioon, kanalistsioon, kanalisasioon, kanalisatioon, kanalisatsion, kanalisatsion, kanalisatsioo, kkanalisatsioon, kaanalisatsioon

blog.tr.ee müük

Üleeile oli üheks blogosfääri populaarsemaks teemaks see, et Mobi Solutions OÜ omandas 50% blog.tr.ee blogikataloogist. Neeger uuris Tr.ee OÜ ühelt osanikult Andris Reinmanilt veidi diili tagamaade kohta.

Tema sõnul ei saa seda päris müügiks lugeda, vaid Mobi omandas lihtsalt üsna jõuliselt poole Tr.ee OÜ’st, saades samas ka suurimaks osanikuks. EMT poolt Winter of Code raames väljakäidud “Ajaveebi teenus mobiilis” idee nulliti ka põhimõtteliselt ära.

Kas peale mobi veel keegi ostusoovi avaldas?

Mis teistesse kandidaatidesse puutub, siis päris konkreetset arvudel
põhinevat ostusoovi ei käinud keegi välja, aga oli veel kaks huvitatud
kandidaati, kes Blog.tr.ee-d omandada soovisid ja kellega me ka
lühikesi läbirääkimisi pidasime, aga Mobi suhtumine ja pakkumine oli
lihtsalt neist soodsam.

Kui palju pool tr.ee’d maksis?

Konkreetsetest summadest – nagu tüüpiline – ei tahaks eriti rääkida,
aga ütlen vaid, et rikkaks keegi ei saanud, kasvas hoopis ettevõtte
reaalne väärtus mis kajastub firma pangakontos ja põhivaras.

Palju väärtuslikum, vähemalt minu arvates, on see, et saame Mobilt
väga palju know-how‘d “päris ettevõttena” tegutsemise kohta, sest ega
pole ju päris nii, et üks hetk tuleb mõte midagi teha ja järgmine hetk
oled juba eduka ettevõtte omanik – selle edukuseni tuleb kõigepealt
jõuda ja see vajab teadmisi, alates näiteks kergematest juriidilistest
küsimustest kuni oluliste kontaktideni välja.

Kas telefoniekraan on piisavalt suur, et sinna tüüpilist blogipostitust koos pildimaterjaliga mahutada?

Tänapäeva mobiiliekraanile mahub tüüpiline blogipostitus väga hästi
ära, see on täiesti järele proovitud ja katsetatud. Ainult et piltide
kohta ei oska öelda, need jäävad vist esialgu ära. Või konverdime need
ekraanisuurusele vastavalt – aga see tekitab jälle lisakoormust ja
peab kaaluma, kas on neid pilte üldse vaja (kuigi jah fotoblogi puhul
on neid kindlasti tarvis).

Kuidas mõjub see Winter of Code raames esitletud EMT “Ajaveebi teenus mobiilis” ideele?

EMT projekt on arvatavasti sama saatusega nagu eelmised EMT ja teiste
suurfirmade põhitegevusest kõrvale kalduvad innovatsioonid ehk et varsti ei mäleta seda enam keegi. Raisatud raha, kuid selle eest tegijatele väärt kogemus.

Kas on plaanis nüüd ka rohkem marketingi blog.tr.ee’le teha?

Mingit reklaamikapaaniat a la motors24 või bookinghouse.net küll ei
tule, aga äkki me suudame midagi originaalsemat välja mõelda. Eks
paista.

Neegritel ei jää muud üle, kui edu soovida ja eks tulevik näitab Mobi investeeringu mõttekust. Veidi lootust annab ka see, et eelmise aasta aprillis ostis Soome investeerimisfirma Manta Ray Holdings ära kohaliku blog.tr.ee analoogi — Blogilista.fi. Aga milline meie kohalikest Web 2.0 ettevõtmistest on järgmine?

Õppige programmeerima!!!

Eestlastel on olnud ikka kombeks ahvida järele välismaal äraproovitud ideid. Rate.ee keskkonda võib lugeda üheks tüüpiliseks edulooks, aga paeva.net saiti korralikuks läbikukkumiseks. Mõnda aega üritab kodumaise Digg ettevõtmise nissi täita ipop.ee.

Portaal on nõnda kuum, et eelmisel nädalal korraldati tarbijamäng koostöös SkyPlus’i raadioga ning päevaga lisandub sinna umbes 200 uut kasutajat. Põhimõtteliselt oleks ju kõik ilus ja tore, kui lehekülje tegijad oleks veeb ühest veeb kahte lipates ka veidi elementaarseid turvateadmisi kaasa võtnud. Tooks siinkohal välja mõned pärlid selle lehekülje ülesehitusest:

• Muuda teiste paroole: Kasutajate andmete muutmisel ei kontrollita, kes neid andmeid muudab — kontrollitakse ainult muudetava kasutaja ID’d. Seega on võimalik muuta kõikide kasutajate pilte, hüüdnimesid, ees- ja perekonnanimesid, sugu, vanust ja ka PAROOLI. Kui juba parool muudetud, siis jääb ainult üle antud kasutaja alt sisse logida ning tema blogi ja artiklitega teha, mida iganes hing ihaldab.
• XSS ründed: Artiklitesse saab suvalist html koodi lisada ja pärast uue artikli lisamist ilmub see automaatselt iPop.ee pealehele. Sealt edasi pole enam raske kasutaja sessiooni cookie‘t pihta panna või teda disney.com’i suunata.
• Lihtsalt nõme: Puudub igasugune kontroll selle üle, kes keda välja üritab logida. Arvatavasti on nii mõnigi kasutaja üsna ärritunud, kui ta pärast kümne minutilist blogisissekande kirjutamist avastab, et ta ei saagi seda postitada kuna ta pole sisse logitud.

Ühel siinkirjutajatest on au olla portaali PHP Center moderaator ja sellega seoses on üheks kohustuseks kontrollida uute lisatud skriptide kvaliteeti. Pilt, mis avaneb on ausaltöeldes ipopile väga sarnane.

Paljud koodineegrid ei pea rakenduse turvamist vajalikuks. Näiteks PHP-s kodeerivad koodineegrid ei kasuta tihti selliseid elementaarseid funktsioone nagu addslashes() ja htmlspecialchars(), mida kasutatakse päringuandmete turvamiseks ja usaldavad kasutajat pimesi, mis on teadagi “väga turvaline”. Samuti ei pöörata ranget tähelepanu kasutajate tegevustele (kas kasutajal on piisavalt õigusi ning kas ta on üldse sisse logitud), mis võimaldavad korda saata igasuguseid sigadusi (näiteks ilma sisselogimata saad andmeid muuta). Üks muidu tore koodinäide on siin.

Kas probleem on hea eestikeelse programmeerimisalase kirjanduse puudumises või hoopis milleski muus?

Ääremärkus: Kuna neegrid pole pahatahtlikud ja ei soovinud antud juhul Tõnu Samueli teha, siis teavitasime enne artikli avaldamist nendest aukudest ka iPop.ee tegijaid ja andsime aega need ära parandada.

Uuendus: Neegriga võttis ühendust iPOP.ee esindaja ja tänas juhtimast tähelepanu turvavigadele, millest osa olid nad juba varem ise avastatud ning praegu tegeletakse nendega. Kirja nad väidetavasti küll kätte ei saanud esmaspäeval. Kuna nagu aru saada on saidil mõningaid probleeme, siis paluti veidi abi. Nad otsivad enda meeskonda programmeerijat, kes tegeleks iPOP.ee ja muude CMS ning weebilahenduste arendamisega. Ideaalis valdaks ka Ruby on Railsi. Töö ise Tallinnas. Palgast ega muudest lisavõimalustest polnud kahjuks juttu.

Privaatne info avalikus statistikas

Ei olnud see ammu kui Neeger kirjutas epl.ee kasutajatebaasi lekkest. Mõnele räsile õnnestus leida plaintext vastus vaid Google’i otsinguga. Ka Tõnu Samuel ise olevat selle baasi üles leidnud just Google’i otsinguga. Sääraste Google’i päringute katalogiseerimiseks eksisteerib isegi Google Hacking Database ja Google’iga krediitkaardinumbrite leidmise teemal sai kord ühes aines isegi pikem referaat tehtud.

Otsimootorite säärase rakendamise “probleemiks” on fakt, et nad kuulavad liiga hästi sõna. Nad ei lähe sinna kus robots.txt keelab neil minna ning nad ei küsi serverilt faile milledele pole väljastpoolt viidatud.

Sellise strateegia huvitavaks kõrvalmõjudeks on kaks fakti:

1. Harva, aga vahel ikka näitab robots.txt ette mõne “salajase” kataloogi, mis sisaldab avalikuks levitamiseks mittemõeldud faile. (/upload/ on päris populaarne) Parooli ei küsita, failid on kõik ilusti näha. Mõnikord eksisteerib ka skript mis lubab uusi faile üles laadida või siis näiteks üks eriti idiootne admin oli lisanud tekstifaili kus sisaldusid juhised, kasutajanimi ja parool FTPga (ning SSHga) sisse logimiseks.
2. On paar faili ja kataloogi, mida suure tõenäosusega serverilt leiab, kuid millele väljastpoolt ei viidata ja seega Google’iga ei leia.

Viimaste hulka kuulub näiteks veebiserveri statistika. Samuti ka igasugused README failid, mis portaalitarkvara installist üle jäänud ja muu säärane prügi.

Aga just statistika täna Neegrit huvitabki. Populaarseimad statistikakataloogid veebiserveritel on:

1. /stat/
2. /stats/
3. /awstats/
4. /webalizer/

Parooli tavaliselt ei küsita sest millegipärast eeldatakse, et tegu on salajase kataloogiga ning keegi ei oska brauseris aadressirida muuta.

Mida säärase avaliku statistika põhjal teada siis saab?

• www.sk.ee/stats/ — kui palju ja millistes e-pankades kasutatakse id-kaardiga sisselogimist.
• intranet.kristiinekasiino.ee/stat/ — kuigi ülejäänud intranet on kenasti parooli all on järgnev info avalik ja tänu avalikule statistikale ka leitav: suuremate võitude nimekiri koos võitjate andmetega; Eesti kasiinosõltlaste nimekiri koos nimede, fotode, elukohtade ja vahel ka id-kaardi skännidega; töötajate fotod. (Märkus: see viga on tänaseks parandatud — pikemalt kirjutab selle nädala Eesti Ekspress.)
• www.etv.ee/stat/ — avalik statistika aitab üles leida peidetud adminniliideseid. Paroolid muretsege näiteks epl.ee kasutajate baasist.
• Võrdleme populaarsust: www.ebs.ee/stats/ versus kõigi Tartu Ülikooli serverite statistika. Või kas ajakirjanduses üles puhutud linnugripipuhang kedagi päriselt ka huvitas?

Kellele asi huvi pakub, siis võtke ette näiteks Eesti WWW-serverite nimekiri ja vaadake mida huvitavat nende serverite statistikalehtedelt leida võib. Ülaltoodud näited on vaid stiilinäited ja teisi sarnaseid probleeme leiab päris palju. Avaliku statistikaga veebiservereid on Eestis tuhandeid.

NeegerTV: TÜ mati-iti rebaste ristimine

Neeger käis kohal paar nädalat tagasi toimunud Tartu Ülikooli Matemaatika – informaatikateaduskonna rebaste ristimisel. Dokumenteerisime videokaameraga tulevaste itimeeste elu-olu, arvamusi ja pidutsemiskombeid. Materjalist sai kokku monteeritud pisikene NeegerTV episood mida saab näha sellelt Google Video lehelt.

(Topiks siia ka nende embedded videomängija, aga hetkel on mingi kala tollega. Google Video suur videomängija näitab videot õige küljesuhtega 4:3 ehk 1.3 aga pisike embedded versioon tahab millegipärast näidata 1.5 suhtega. Bugiraport sai saadetud, eks näis.)