Hillar kaevas eile õhtul e-terviseloo jälle välja. Huvitav oli sealjuures Cybernetica poolt läbiviidud turvaanalüüs, millest varem aimu polnudki. Noh, kes see ikka viitsib Sotsiaalministeeriumi Dokumendiregistris pikalt surfata?
E-tervise projektijuht ütles Tehnokrati saates, et “Meie partner peab tagama, et vähemalt 65% elanikkonnast teab digiloost ja oskab digiloo hüvesid kirjeldada.”. Tõe huvides tasub küll märkida, et eelmise selleteemalise loo kommentaarides täpsustas ta oma mõtet: “Eeldame et positiivne suhtumine tekib informeerituse tagajärjal, seega peaks vähemalt 65% inimesi teadma ka riskidest mida Digilugu endast kujutab.”. Siinkohal tutvustaks siis mõningaid potentsiaalseid ohte ja riske, millest kõiki polegi täielikult võimalik välistada (loogiline).
Patsiendi ligipääsust
“Isiku võimalus terviseloo süsteemi kasutades oma andmeid vaadata tekitab ka palju turvaprobleeme, sest suhteliselt raske on piisavalt turvata isiku arvutit, mida ta andmete vaatamiseks kasutab.”
“Võib juhtuda, et andmete vaatamisest saadav kasu on väiksem kui andmete (võimalikust) väärkasutusest tekkiv kahju. Kuigi ebaturvalise keskkonna (isiku koduarvuti või avalik Internetipunkt) eest vastutab isik ise, peab ta olema teadlik sellega seonduvatest võimalikest riskidest. Inimene peab olema teadlik infotehnoloogilises keskkonnas valitsevatest ohtudest ja neid oma terviseandmete vaatamisel vältima.”
Selle probleemi lahenduseks pakutakse välja variant, kus patsient pääseb oma terviseandmetele ligi läbi nö usaldusisiku – perearsti. Või jagada need kaheks ja näidata inimesele ainult mingit üldist asja.
Tsentraliseeritud registrist
“Kui register on realiseeritud andmekoguna või tsentraalse filtrina, siis on võimalik tundlike isikuandmete ulatuslik leke, mistõttu Registri konfidentsiaalsusklass on S3. Vajalikud on kõik tüüpilised turvameetmed, mida riiklikes registrites kasutatakse (nii infotehnilised, organisatsioonilised, kui ka füüsilised). Pääsupiirangute kehtestamine, kasutajate autentimine (identiteedi tuvastamine), registripäringute logimine ja logide perioodiline analüüs võimaldavad ära hoida tundlike isikuandmete ulatuslikku leket. Oluline on märkida, et andmekoguna realiseeritud Register on aldis ka sisemistele rünnetele (näiteks varukoopiate vargus), mis ei jäta jälgi logidesse ega ole seega tuvastatav infotehniliste vahenditega.”
Lahenduseks pakutakse välja isikuandmete füüsilist eraldamist meditsiiniandmetest. Kusjuures nende andmebaaside administraatorid peaks olema erinevad inimesed.
Perearstide ligipääsust
“Perearstid (ja teised meditsiiniasutuste töötajad) võivad kasutada elektroonilise tõestuse tekitamiseks ID-kaardi abil antavat digitaalallkirja. Samas, süsteem ei saa eeldada, et kõik töötajad seda kasutaksid, st lisaks ID kaardile peab terviseloo puhul olema alternatiivne võimalus isiku elektrooniliseks identifitseerimiseks. Kõik andmeandjate töötajad ei tarvitse usaldada oma võimet hoida tööarvutit puhtana viirustest ja muudest ründeprogrammidest, mis ei ole mitte ainult reaalne oht vaid viimasel ajal tavaline praktika. Suhteliselt lihtne on kirjutada ründeprogramm, mis kuritarvitab arvutis olevat ID-kaarti (milleks ei ole tingimata vaja varastada ei kaardis olevat võtit ega kaarti kaitsvat PIN-koodi). ID-kaardi liidese tehniline kirjeldus on (ja peabki olema) avalikult kättesaadav, mistõttu iga piisava tehnilise haridusega inimene on võimeline kirjutama ka vastavat ründetarkvara.”
“Järelikult, eeldusel et enamik tervishoiuteenuseid osutavate asutuste töötajaid kaasatakse süsteemi, peab süsteem ette nägema võimalust esitada tõestust lisaks ID-kaardi abil antavale digitaalallkirjale ka muul viisil. Üks võimalus seda teha on kasutada X-tee süsteemiga liidetud nn ametnikuportaali, mis võimaldab autentida kasutajaid paroolide abil ja hoida nende terviseloo süsteemis osalevate töötajate andmeid, kes ei usalda oma tööarvutit oma digitaalallkirja andmise protsessi vahendama.”
Riigist
“Ükskõik millises vormis register asutada tekitab kindlasti vaidlusi andmete omandiõiguse küsimus. Kui asutada terviselugu riigi andmekoguna, siis on andmete omanikuks riik, mis aga terviseandmete suhtes tekitaks olulisi küsitavusi seoses riigi õigustega nimetatud andmete suhtes. Siin saab viidata demokraatia põhimõttele, kus selline isiku intiimsfääri kuuluv info nagu delikaatsed isikuandmed peab kindlasti riigist ja selle ametiasutuste mõjualast võimalikult kaugel asuma. Juurdepääsu sellisele terviklikule ja üksikasjalikule pildile isiku terviseseisundist nagu terviseloo käivitamisel võib juhtuda ei ole ilmselt hetkel kuskil riigis. Oht, mis kindlasti sellise digitaalkujul andmestiku puhul reaalselt eksisteeriks on riigipoolne väärkasutus. Samas ei ole sarnase üldkohustusliku infosüsteemi loomiseks teist alternatiivi kui riigi andmekogu. Mingisuguse kaitseefekti annab volitatud töötlejana erastruktuuri loomine ning haldaja ja pidaja funktsioonide range ja ühene eristamine.”
Siinkohal tasuks meenutada alles eelmisel nädalal Edgar Savisaare poolt otse teleeetris öeldud juttu, kus tema isiklikult olevat vaadanud ühe valijamehe tuludeklaratsiooni ja avastanud, et tolle isiku suurim tulu tuli Respublica erakonnast. Avalike andmete põhjal pole sellist tähelepanekut võimalik teha. Ja tulevase Terviseloo andmed peaksid teoorias olema sama hästi turvatud kui Maksuameti omad.
Erastruktuuride kaasamisest
“Terviseloo süsteemi loomine ja käivitamine on pikaajaline ja kulukas ettevõtmine. Selleks, et neid kulusid optimaalsemalt katta ning samuti luua kvaliteetsemat süsteemi, on otstarbekas lisaks riiklikele ressurssidele kaasata võimalusel ka erakapitali.”
“Terviseloo andmetest võiksid huvitatud olla ravimiuuringutega tegelevad firmad ja ka kindlustusfirmad. Kuna patsiendi õiguste kaitseks on otstarbekas keelata eeliste andmine terviseloo andmete alusel, siis kindlustusfirmade kaasamine terviseloo rahastamisse on küsitav. Sama kehtib ka tervisekindlustust pakkuvate erastruktuuride kohta (hetkel neid Eestis veel ei ole). Samas ei saa välistada mingite teiste erastruktuuride huvi terviseloo andmete vastu. Seega ei saa põhimõtteliselt välistada võimalust terviseloo andmete edastamiseks erafirmadele.”
“Erakapitali kaasamiseks sobilik struktuur võiks olla (Geenivaramuga analoogselt) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asutatud sihtasutus. See sihtasutus võiks olla ka terviseloo volitatud töötleja. Volitatud töötlejaks peaks olema sihtasutus, kuna tegelikult on sellel sihtasutusel kaks funktsiooni – terviseloo andmete töötlemine ja suhtlemine erafirmadega terviseloo andmete eetilisel alusel turustamiseks. Terviseloo vastutavaks töötlejaks oleks Sotsiaalministeerium. Andmete saamiseks sõlmib erafirma lepingu sihtasutusega.”
Muuhulgas mainitakse riskina, et terviseloo andmeid pole võimalik turustada. Ja antud risk realiseerub kui võimalikel terviseloo andmetest huvitatud osalejatel (näiteks ravimifirmad) puudub tegelikult huvi terviseloo andmete ostmise vastu.
Kulutustest
“Terviseloo süsteemi loomise kulutuste (nii aja kui raha mõttes) umbmäärasus. Terviseloo süsteemi näol on tegemist suure infotehnoloogilise projektiga. Reeglina ei mahu sellised projektid ajagraafikusse (süsteemi valmimine lükkub edasi) ja eelarvesse (kulutused kujunevad suuremaks kui esialgu plaaniti). Antud risk realiseerub kui tuleb teha täiendavaid (võrreldes esialgu kavandatutega) kulutusi süsteemi käivitamiseks ja/või süsteemi käivitamine hilineb.”
Tegelikult on nimetatud dokument palju pikem ja kõike siia ei hakanud kopeerima. Kel aega ja viitsmist võib selle 32lk pika PDF faili ise läbi lugeda.
Posted by Janek 
Neeger avastas paar päeva tagasi, et 
Posted by Elver 
Posted by Janek 
Kes veel ei tea, siis aadressil 
Kõrvalolev pilt illustreeris täna ühte 
Neeger ei saa jätta tähelepanuta fakti, et Eesti Vabariigi presidendivalimiste komejandi varjus on käimas ka Tartu Ülikooli Matemaatika-informaatikateaduskonna nõukogu valimised. Selleks, et vältida 
