Soovitav on lugeda ka Neegri värskemat sissekannet selle teema kohta, kus asja on täpsustatud. Mitmed vanad argumendid on ümber lükatud, aga samas on mõned uued juurde tulnud.
e-valimised, e-riik, e-maksuamet, e-politsei, e-tervis… seda rida võiks jätkata lõputult. Üha enam hakkab tunduma, et taolised e- eesliitega projektid ongi Eesti Nokia ™. Kui e-maksuameti puhul pole mingit kahtlust selle kasulikkuses, siis e-valimised ja e-terviselugu tekitavad juba vastakamaid tundeid. Milles probleem?
Alustaks tänases Postimehes ilmunud artiklist, kus mitmed arstid tunnevad muret terviseinfo internetti viimise pärast. Nende väitel olevat tegu juristide vandenõuga arstide vastu. Huvitav oli aga märkus, et mitte kuskil maailmas pole õnnestunud kogu riigi terviseandmete internetti koondamine. Sarnast asja üritatakse veel Skandinaavias ja Inglismaal kuid viimatimainitul on see juba korra läbikukkunud. Veelgi huvitavam oli väide, et Taanis asuval Frederiksbergi linnal läks haiguslugude elektrooniliseks viimine maksma umbes 2 miljardit(!) Eesti krooni. Meil üritatakse üleriigiline süsteem valmis saada palju vähemaga kusjuures eelpoolmainitud linnas elab ainult 91 000 elanikku! Pealegi tuleb Eesti süsteem väidetavalt palju vingem ja põhjalikum, kui näiteks meie põhjanaabritel:
MO: “Konverentsil osalejate küsimustele vastates rääkis Ahti Virkus, et kuna tema enda tütar tegeleb praktikal olles Eesti digilooga, siis tundub talle, et Eestis tuleb põhjalikum e-haiguslugu kui Soomes, kus kasutatakse seda ühes või mitmes haiglas või tervisekeskuses, mitte üle riigi.”
Nüüd asja tuumani. E-tervis on väga keeruline süsteem ning koosneb mitmest alamprojektist – hetkel on käigus elektrooniline terviselugu, elektrooniline registratuur, digipildid ja e-retsept. Samuti arendab näiteks Kliinikum oma infosüsteemi, mille ambitsioonikas eesmärk on saada kõikide Eesti haiglate infosüsteemiks ja integreerida muu e-krempliga.
Selle aasta Kliinikumi aastakonverentsil esinenud Mart Einasto ettekandest e-haigusloo teemal tuleb välja palju huvitavat. Tsiteerin:
- Pikk ettevalmistusperiood: hange algatati 2002 aasta lõpus
- Pikad läbirääkimised kahes voorus, võitis kolmest osapoolest koosnev konsortsium, lepingud sõlmiti suvel 2003. Jõuluks pidi algama piloteerimine…
- 2004 – uued tähtajad, kohe-kohe hakkame piloteerima… kevadel, loobub esimene osapool, septembris teine. Tellitud audit teeb tõsiseid etteheiteid projekti juhtimisele. IT tiim ei nõustu sellega ja aasta lõpus lahkuvad eHL juhtpersoonid. Töö võtab üle allesjäänud konsortsiumiliige
- 2005 alguses lahkub umbes pool eHL meeskonnast. Värvatakse uued liikmed, töö jätkub. 2005 lõpus on eHL “VALMIS”…
- 2006 alguses algab piloteerimine psühhiaatriakliinikus… ja seiskub kohe. Märtsis käivitub piloot uuesti, sedapuhku juba edukalt, kuid…
- … ilmneb sadu pisiasju, mida parandada, lihvida, edasi arendada. Olulisim ja häirivaim probleem on KIIRUS
Samuti saame teada, et Webmedia poolt kirjutatavas tarkvaras on 250 000 rida Java koodi, tööd on tehtud ligi kuue inimaasta jagu ning kolme aastaga realiseeritud 685 kasutuslugu.
See on vaid e-haiguslugu! Nagu juba väiksema ulatusega projektist on näha, siis ei lähe asi nagu plaanitud ja kõik venib nagu tatt.
Sotsiaalministeerium tahab muuta kõik meditsiiniandmed juba 2008. aastaks elektrooniliseks ja väga minimaalsete kuludega. Turvalisusest ja isikuandmete kaitsest me ei räägigi! Mis kraami nad seal suitsetavad?
Update!
Sotsiaalministeerium teatas juuli alguses, et digitaalse terviseloo IT-hange võitis OÜ Hewlett-Packard Eesti filiaali, AS Microlink Eesti ja AS Icefire ühispakkumine. Selle aasta septembris alustatakse projekteerimise ja süsteemianalüüsiga! Kui nüüd tulla tagasi tolle õnnetu e-terviseloo juurde, siis on näha, et asi on üpris keeruline.
Üks asi mis selle kogu asja juures häirib on see, et ministeerium toob mingeid ilusaid ümaraid arve, miks see hea on. Näiteks aitaks see süsteem päästa 12 inimelu aastas, ravivigade arv väheneks 600 võrra, see hoiab arstide aega 25% kokku, praegu kulub neil paberitööle 50% tööajast, raha säästaks 8 miljonit aastas ja nüüd veel teises tekstis on muudetud oma arvamust: süsteem päästaks juba 27 inimest aastas! Kokku on muide 17 riigihanget, aga e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti: digitaalne terviselugu, digipildid, digitaalne ravijärjekorra registratuur ja e-retsept elluviimiseks on kavandatud 36 miljonit krooni!!!
Ministeerium kinnitab, et kõik tuleb superturvaline. Erandjuhul, kui inimese elu on ohus, tekib arstil õigus patsiendi andmeid vaadata. Neid juhtumeid peab arst põhjendama ning põhjendusi hakatakse analüüsima. Jah, aga identiteedivargus? Mugav vabandus muuseas ka arstile, kui tegu oli sihilik.
Arstina oleks ehk uurinud Rüütli tervist ja lekitanud avalikkusele. Hiljem väitnud identiteedivargust või “tegin riigi huvides”. Mõtlemiseks.
Update!!
Henrik kirjutab: “Tänane Postimees pakub ehedat tõestust ka väitele, et tarbijaskond on mandunud, kuigi e-terviseloo vastu võitlemine on muutunud juba groteskseks.”
Seal kommentaarides avastasin ka huvitavat lugemismaterjali.
august 22, 2006 kell 4:04 p.l.
Õpetlik ja põhjalik lugu suurejoonelisest IT läbikukkumisest Ameerikast: http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2006/08/17/AR2006081701485.html
august 22, 2006 kell 4:05 p.l.
See e-tervislugu on imelik asjandus. Praegu on nagu igas eri asutuses sul eraldi haiguslugu ja vajadusel saad ise neid ühest kohast teise viia/kopeerida. E-tervislugu tähendaks siis näiteks seda, et su hambaarst saab teada, et sul on olnud hemorroidid või mingi muu piinlik haigus? Milleks ometi?
august 22, 2006 kell 4:15 p.l.
Neegri jutt on imelik – pealkiri ütleb, et e-haiguslugu sakib ja jõuab välja selleni, et asi venib aeglaselt. Möhh!??!
Kus on see IDIOOTSUS? Aeglus on idiootsus? Eisaaru…
Kas probleem on e-haigusloo IDEES või selles, et teostus on aeglane.
august 22, 2006 kell 4:20 p.l.
Idee on idiootne, sest miks peaks sinu hambaarst teadma mida sa proktoloogi juures tegid. Lootused on idiootsed — vaata palju läks raha selle asja alla Frederiksbergil. Idiootne on asi turvalisuse seisukohalt: liiga palju musti stsenaariumeid võrreldes praegusega. Idiootne on asi ka patsiendi tervise seisukohalt — arstid hakkavad enda naha päästmiseks kirjutama ebamäärast mulli pärisdiagnoosi asemel.
Selle süsteemi juures on liiga palju idiootseid asju. Parem oleks küsida, et mis ei ole idiootne.
august 22, 2006 kell 4:33 p.l.
Kas probleem on e-haigusloo IDEES või selles, et teostus on aeglane.
Idee iseenesest ka eriti ei meeldi. Ma ei usu, et süsteem saab 2008. aastaks valmis. Liiga mastaapne. Ei usu, et paarisaja milliga saab selle valmis. Kas selle raha eest digitaliseeritakse muuhulgas ka vanad paberkandjal olevad haiguslood? Informatsiooni võiks rohkem olla.
Paranoilisem analoogia – põhimõtteliselt võiks kõikidele kodanikele ka kiibid naha alla panna. Oleks innovatiivne ja maailmas ainulaadne. Küsimus on selles, kas seda peab ikka tegema?
august 22, 2006 kell 5:09 p.l.
a oletame, et hambaarst näeb ainult märkust, et sa oled teatud valuvaigisti suhtes allergiline ja ei näe, et selle märkuse on kirjutanud proktoloog?
seda asja saab korralikult teha. teoorias vähemalt. selle pärast pole veel idee idiootne.
august 22, 2006 kell 5:44 p.l.
Mul on justkui meeles, et arstidele jagatakse selle süsteemi vahendusel teavet on-need-to-know-basis. Ehk siis – hambaarst ei näe seda, et sa hiljuti Taimaal seiklemas käies kolm eksootilist haigust külge said. Kõiksugu vajalik info aga, nagu ka Sepa toodud näide valuvaigistitest, on arstidele kättesaadav.
Mis selle süsteemiga seoses muutub? Erialaarstide juures olevad toimikud konkreetse inimese kohta ühendatakse. Kindlasti muudab see viletsalt disainitud ja/või kooditud süsteemi puhul lihtsamaks tundlike andmete kuritarvitamise (riigihangetega seotud seadused sunnivad tihti peale idiootsuseid, mis hiljem lõppkasutajale kätte maksavad, eelkõige läbi selle et süsteemid on valminud arutult kiirustades), kuid kas praegune security-via-obscurity lahendus eri kohtades paiknevate toimikute osas on tegelikkuses mõistlik lahendus? Varem oli teistmoodi raskem teha, seda küll, kuid mille poolest see parem on kui andmete koondamine?
august 22, 2006 kell 5:45 p.l.
Mina küll vabatahtlikult oma tervise kohta käivaid andmeid mingisuguse webmedia poolt kokku keeratud käki hoolde ei usalda…
Nagu ka neeger mainib pole turvalisusest midagi juttu olnud (selle arendamiseni polegi jõutud võibolla…)
Loo moraal oleks et tuleb vähem haige olla siis ehk ei satu sinna superandmebaasi
august 22, 2006 kell 6:19 p.l.
Infot on liiga vähe, et selle halaga nõus saaks olla. See tundub küll tõsi olevat, et projektijuhtimisega pole hakkama saadud. Aga kõik muud probleemid ei ole ju olemuslikud. Seda asja saab teha turvaliselt. Saab teha kiiremaks…. oot mis muresid neegril üldse veel oligi? Arstid hakkavad mulli kirjutama? See ei ole infosüsteemi viga. Pigem vastupidi – need mullikirjutajad ju ravivad meid. Mina tahaks kvaliteetset arstiabi saada. Ma tahan teada, kui arst on teinud ravimisel vigu. Ja ma tahan teada, kui arhiivi koristajatädi mu haigusloos tuhnib. Need on asjad, mida see e-tervis paremaks muudab.
Ja lõpetuseks – surnul on üsna ükskõik, kas “suur vend” teadis tema kopsupõletikust, või mitte.
august 22, 2006 kell 6:36 p.l.
Kaimar tõi välja ühe olulise nüansi riigihangete kohta, et tegu on vähempakkumistega. Leitaksegi siis keegi vähese raha eest. Jupp tehakse kiirustades, ebakvaliteetselt ja testimata valmis ning siit ka vastus Mareki “seda asja saab teha turvaliselt” mõttele. Teoorias, noh. See nimekiri, kus virisetakse kiiruse üle on võetud üks-ühele ettekandest ja sealt kumab läbi rääkija negatiivne suhtumine antud projekti.
Arhiivitädide ja “security-via-obscurity” suhtes. See on selline laiem ja ehk filosoofilisem küsimus? Kui su andmed on kümnes eri kohas laiali, siis on arhiivitädil raske tervikpilti kokku panna. Tsentraliseeritud süsteemid teeks asja efektiivsemaks, aga samas suurendavad ka abuse võimalusi ja sellest tulenevat kahju.
Mulliajamine ja värki… ei tea, Postimehe artiklis muretseti selle üle. Ma ise täpselt seda ei mõistnud. Arstidele meeldib süüa teisi arste? : D
Informatsiooni vähesuse suhtes võib nõustuda. Mainisin seda ka eespool, aga kuskilt peab see algama. Loodetavasti tuleb sellest veel ajakirjanduses palju juttu ja saab kõik selgeks.
august 22, 2006 kell 8:08 p.l.
Mulliajamine. USAs on selline asi nagu FDA. Food & Drug Administration. Kui tahad uue tableti või riisisordiga turule tulla, siis saadad selle kõigepealt FDA’le ja nemad testivad. Kui nad leiavad, et tegu on ohutu tootega, siis nad annavad loa selle müügiks.
Kõik korras. Inimesed saavad vaid ohutuid rohte ja kõik on õnnelikud. Onju? Vot ei ole nii. Probleem on selles, et kui FDA kiidab heaks mõne rohu mis osutub ohtlikuks (kõike ei saa ka testida) siis tehakse avalik poomine: Appi, FDA testimist ei saa usaldada!!! Miks FDA ei kaitse meid???
Samas, ohtlikke ravimeid on ka vaja. Mõne tõsise haiguse raviks on vaja väga ohtlikku rohtu, sest paremat lihtsalt pole olemas. Kui inimesed pidevalt karjuvad teemal “FDA peaks meid paremini kaitsma!” siis tulemuseks on see, et FDA testimine võtab mitu-mitu aastat ja firmad loovad riski vähendamiseks enamasti uusi rohtusid, mis on põhimõtteliselt sama vana kraam uues pakendis.
USAs on selle tagajärjel loodud uus kurjategijate liik: illegaalsete ravimitega kauplejad.
Tavaliselt tuuakse neid ravimeid Kanadast, kuna sealne FDA analoog pole niivõrd range. Kuid selliste ravimite puhul ei garanteeri keegi kvaliteeti või isegi seda, et tegu on õige asja, mitte näiteks jahutabletiga vmt.
Täpselt sama juhtus USAs 30ndatel kui alkohoolsete jookide tootmine ära keelati. Tekkis uus kurjategijate liik — inimene, kes tahtis speakeasys kesvamärjukest nautida toetas sellega muud kuritegevust.
Loomulikult teevad arstid vigu. Keegi ei ole eksimatu. Kuradi päralt, isegi Dr. House teeb vigu ja tema on geniaalne teledoktor!
Kui see e-haigusloo värk läbi läheb, siis saab näha nelja nähtust:
* Diagnoosi koha peal mulli ajamine. Arst võib kindel olla, et sul on bronhiit, aga kirjutab ikkagi midagi a la “hingamisteede põletikuline infektsioon”. Miks? Sest kui ta oma diagnoosiga eksib, siis kaebad sina ta kohtusse ja seda kardab iga arst.
* Ravimine siidikinnastega. Sarnaselt FDAga kardab arst avalikku poomist. Sa võid olla suremas, aga ikkagi ei anna ta sulle kanget, aga ohtlikku rohtu, vaid poputab sind vitamiinitablettidega. Hiljem on kohtus hea öelda, et noh, ei tahtnud riskida.
* Uue kuritegevuse liigi tekkimine. Arst võib sulle öelda, et ta on 99% kindel, et sul on Kuri Haigus X, aga kui ta paneb selle kirja sinu haigusloosse ja kirjutab sulle välja (samuti selle süsteemi abil) Kange Rohu Y ja tuleb välja, et sul oli hoopis mõni teine haigus, siis võidakse arst vastutusele võtta. Samas, arst tahab sind ravida ja ta on ikkagi 99% kindel… Äkki oled nõus sellega, et arst ravib sind mitteametlikult? Kasutades rohte tema enda sahtlist, sest apteegid võivad retsepte võtta vaid e-süsteemi kaudu? Ja olemegi ausast ja heast arstist teinud seaduse silmis kurjategija.
* Kui arstidele tehakse kohustus kõik vajalik e-haigusloosse kirjutada, siis tekib hunnik patsiente ja arste, kes otsivad ja pakuvad mitteametlikku ehk illegaalset ravi. Seda enamasti siis oma privaatsuse huvides. Jällegi loodud hunniku uusi kurjategijaid
Turvalisus. Kiirabiarstidel on uues süsteemis kuuldavasti õigus kõike näha. Ka sinu suguhaigusi ja visiiti proktoloogi juurde. Kas keegi võiks mulle öelda mitmelt kiirabiarstilt on vaja tema idkaart ja/või parool ära varastada, et tuhandate inimeste haiguslood varastada?
Jah, praeguse süsteemi puhul võib õhtune koristaja ka kellegi haiguslugu vaadata, aga olge oma võrdlustes ikka kahe jalaga maa peal — nende haiguslugude varastamiseks on vaja veoautot ja füüsilist sissemurdmist. E-süsteemi puhul on vaja vaid seda, et keegi viieks minutiks pea kõrvale pööraks.
Ka turvaliselt on võimalik..? Jah, on küll. Täitsa võimalik oleks süsteem kus proktoloog kirjutab anonüümselt, et oled allergiline asja X suhtes ja sinu hambaarst näeb seda infot ja ravib sind teadlikumalt. Samas, eee, kas sa ise ei tea mille suhtes sa allergiline oled või ei ole?
Kui see süsteem turvaliseks teha, siis see kaotab suuresti oma mõtte.
Ideaalvariant? See on vaid wishful thinking, aga… Kui tahetakse seda va e-haigusloo värki niivõrd turvaliseks teha, siis sidugu see ID-kaardiga. Keskses serveris hoitaks kataloogi, mis on krüpteeritud ID-kaardi kiibis oleva võtmega. Krüpteeritud kataloogis on plaintextina fail, kus kõik avalik info, mis sa tahad kõigile arstidele anda. Eraldi krüpteeritud failides on info, millele juurde pääsemiseks pead arstile eraldi loa andma.
Lähed arsti juurde, pistad oma ID-kaardi sisse, toksid PIN-koodi ja arst näeb su avalikku infot. Kui tahad näiteks oma hambaarstile näidata täpsemat kirjeldust selle kohta mida su endine hambaarst tegi, siis otsid üles konkreetse tolle hambaarsti poolt tekitatud faili ja krüptid selle lahti.
Säärane lahendus austaks inimeste privaatsust, välistaks praktiliselt täielikult võimaluse, et keegi varastab sinu haigusloo info, annab võimaluse täpselt ja ise hoolitseda selle eest, mida mingi arst näeb. Lisaks on süsteem väga lihtne, kiire ja töökindel.
Aga sellist süsteemi te ei näe mitte kunagi, sest ometigi peab jääma riigi otsustada kellele, kus ja millal ta sinu haiguslugu jagab
Update: Postimehe kommentaarides kirjutab üks arst (22.08.2006 12:59) muuhulgas:
“Ärgem unustagem, et diagnoosid lähevad ka siis kirja kui nad on ainult kahtluststavad diagnoosid, mitte haigused. Näiteks lähete HIV testi tegema, diagnoos Z03 (kahtlus haiguse kohta), analüüsina võetud HIV. Ja mida ütleb selle peale teie kindlustusselts? Mitte ükski kindlustusfirma ei anna teile elukindlustust, sest nemad loevad sellest välja juba haiguse. Meditsiinis on kasutusel peale tähtkombinatsiooni ka +-0 süsteem. Ja väiksemgi eksimus ükskõik millises asjas võib muuta teie tervislikke asndmete järeldusi.”
/…/
“Teine hull asi on üldandmete kättesaadavuse tõttu valeravide hulk, õigemini ravimata jätmiste hulk.
nt kui patiendil on diagnoositud kopsuvähk 5 aastat tagasi ja see ka ravitud. Läheb nüüd perearstile kaebustega valudele rinnas. Arst teeb lahti terviseloo (seal vähidiagnoos)- selle peale saadetakse ta edasi kopsuarstile, kuna vähk. Kopsuarstile ta ei jõua, kuna järjekord kuu aega. Sureb samal õhtul infarkti.
Küssa: kui perearst ei teaks eelnevat stoorit, kas ta oleks siis teinud patsiendile EKG? Jah, oleks. Aga kuna ta arvas, et tegemist on vähiga, siis loomulikult ta edasi ei uurinud.
Ja nii edasi. Kui avalikuks tulevad HIV positiivsed, siis neile samuti ei hakata ravi tegema, kuna enamik kaebusi seostatakse selle haigusega.”
Lugege kogu tema kommentaari. Sisukas kraam.
august 22, 2006 kell 9:15 p.l.
Tunnistan ausalt, et meditsiiinisüsteemist tean ma keskmise kodaniku tasemel, kuid …
Enamik toodud väidetest e-haigusloo kohta tunduvad pigem paanika kui argumenteeritud vastuväidetena ning toodud näited tunduvad mulle kas a)ebareaalsed (haruldased) või b) väga viletsate arstide kohta käivad.
Kuidas erineb e-haigusloos kirjapandud diagnoos tavadiagnoosist? Sesmõttes et miks e-haigusloo puhul on mulliajamist rohkem, põhjustatuna arstide kartusest saada kohtusse kaevatud? Kui reaalne on meie kohtusüsteemis, mis kahjuks või õnneks EI sarnane USA omaga, arstide massiline kohtussekaebamine?
Võrdlus FDA-ga jääb mulle arusaamatuks.
Peaaegu alati on süsteemi “häkkimisega” võrreldes lihtsam kuhugi füüsiliselt sisse murda või kellelegi ümbrik libistada. Viieks minutiks pea kõrvale pööramine või arhiivi võtme silma alt välja laskmine – mis vahet seal on?
Inimese enda otsus info avalikustamise kohta – inimesed on rumalad. Mina sealhulgas. Tavainimene ei ole meditsiinispetsialist ning tal puudub vajalik teadmine selle kohta, milline info on tegelikult teistele arstidele tarvilik ja milline mitte. Talupojamõistus siinkohal väga pädev kriteerium ei ole, ma kardan. Võib-olla ma ei taha, et arst X saab teada, et mulle on Prozacit välja kirjutatud. Samas on mulle uue arsti poolt välja kirjutatud ravimi tarbimine koos Prozaciga ohtlik.
Ühelt poolt võiks sellises olukorras öelda, et “oleks arst teadnud, ei oleks ta uut ravimit välja kirjutanud”. Teiselt poolt aga – kas hetkel on arstil see info olemas? Tõenäoliselt mitte. Ehk siis jah, süsteemi liigse turvamise tulemuseks on süsteemi mõtte kadumine.
See kommentaarides esinenud arst … nomaeitea. Kuidagi tagurlik tundub tema selgitus. Kui me ei tea, et teistel planeetidel on elu, siis ei hakka me ka planeetidevaheliseks sõjaks võimsaid relvi looma. Õige, eksole. Kui me ei tea, et tule abil on võimalik toitu küpsetada, siis järame toorest antiloobiliha ja oleme õnnelikud.
On loomulik, et heade võimaluste tekkimisega suureneb ka halbade võimaluste hulk. Tühipaljalt selles kartuses progressil ees seismine aga tundub pigem liigse enda mugavusest hoolimisena.
august 22, 2006 kell 10:02 p.l.
kuulge, aga äkki me teeks nii, et saaks mõne neegri ja mõne riigiametniku ja mõne arendajaga reede õhtupoolikul KUKU stuudios kokku (lisades backchanneliks skypecasti?) ja katsuks veidi lähemalt pihta saada olemasolevale spekile, veerandmiljonile koodireale, realiseeritud/realiseerimata turvale jne?
arsti võiks kah kutsuda, aga miskipärast tundub mulle, et sellest PM kommentaarist saab piisavalt vihjeid turvaküsimuse kangimiseks…
august 22, 2006 kell 10:04 p.l.
“Kuidas erineb e-haigusloos kirjapandud diagnoos tavadiagnoosist? Sesmõttes et miks e-haigusloo puhul on mulliajamist rohkem, põhjustatuna arstide kartusest saada kohtusse kaevatud? Kui reaalne on meie kohtusüsteemis, mis kahjuks või õnneks EI sarnane USA omaga, arstide massiline kohtussekaebamine?”
Sest ükski diagnoos ei ole alati 100% kindel ja valediagnoosid on üleriigilise süsteemi puhul näha ka asutusevälistele isikutele. Risk on suurem.
“Võrdlus FDA-ga jääb mulle arusaamatuks.”
Kui sa paned mingit protsessi täitvad inimesed luubi alla, siis nad riskivad vähem ja sellest kannatavad kõik.
“Peaaegu alati on süsteemi “häkkimisega” võrreldes lihtsam kuhugi füüsiliselt sisse murda või kellelegi ümbrik libistada. Viieks minutiks pea kõrvale pööramine või arhiivi võtme silma alt välja laskmine – mis vahet seal on?”
Sorri, aga sa töötad IT-firmas ja ei näe mis neil kahel stsenaariumil vahet on? Eee… Okei. Püüan seletada.
Kui mitu digitaalset haiguslugu suudad sa endale kopeerida 5 minuti ja mälupulgaga? Tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid.
Kui mitu paberil haiguslugu suudad sa omandada mingis asutuses öösel sisse murdnuna? Seljakotiga võid huvitavamad välja tassida. Samas pole need täielikud ja risk vahele jääda on suurem. (Füüsiline turve nagu lukud, signalisatsioon, valvur, risk jätta sõrmejälgi vmt.)
Digitaalse puhul piisaks välja pakutud süsteemi korral näiteks mingi kiirabiarsti idkaardi ja/või parooli varastamisest. (Alati leidub keegi, kes hoiab oma parooli ebaturvaliselt.) Võimalik varguse mastaap on kordades erinev. Tee seda suvalisest wifi punktist ja sind ei ole võimalik praktikas üles leida.
Digitaalse üle-Eestilise süsteemiga on liiga lihtne liiga suuri isikuandmete vargusi korraldada.
“Inimese enda otsus info avalikustamise kohta – inimesed on rumalad. Mina sealhulgas. Tavainimene ei ole meditsiinispetsialist ning tal puudub vajalik teadmine selle kohta, milline info on tegelikult teistele arstidele tarvilik ja milline mitte.”
Sorri, aga lähenemine, et “inimene on liiga loll, et vaba olla ja ise otsustada, seega riik peab tema eest ära otsustama asjad X, Y ja Z” on totter, ohtlik ja meenutab pigem kommunismi/fashismi.
Jah, inimene ei ole meditsiiniekspert ja ta võib ka kogu oma haigusloo teha kõigile arstidele kättesaadavaks, aga see olgu tema enda otsus ja talle peab alati jääma võimalus valikuliselt oma andmeid salastada, ka andmebaasi haldaja eest.
Inimestele peab jääma õigus privaatsusele.
“See kommentaarides esinenud arst … nomaeitea. Kuidagi tagurlik tundub tema selgitus.”
Ta on arst. Ta näeb uue süsteemi probleeme oma mätta otsast. Tagurlik? Progressi vastasus ei ole automaatselt tagurlikkus kui progressi suund on kuhugi märksa halvema ja probleemsema lahenduse poole
“Kui me ei tea, et teistel planeetidel on elu, siis ei hakka me ka planeetidevaheliseks sõjaks võimsaid relvi looma. Õige, eksole. Kui me ei tea, et tule abil on võimalik toitu küpsetada, siis järame toorest antiloobiliha ja oleme õnnelikud.”
Need kaks ei ole võrreldavad. Tegu on vale analoogiaga. Antiloobiliha küpsetamise õppisime selgeks kuna see oli evolutsiooni koha pealt otstarbekam. (Vähem haigusi ja parasiite.) Planeetidevaheliseks sõjaks ette valmistumisel ei ole mingit mõtet, kui on teisi, märksa tähtsamaid ja reaalsemaid probleeme. Võimsate intergalaktiliste relvade omamine ei anna meile mitte midagi juurde.
“On loomulik, et heade võimaluste tekkimisega suureneb ka halbade võimaluste hulk. Tühipaljalt selles kartuses progressil ees seismine aga tundub pigem liigse enda mugavusest hoolimisena.”
Of course. Keegi ei seisa progressil ees. Lihtsalt praegu ehitatav lahendus on halvem ja probleemsem kui praegu eksisteeriv lahendus. Lisaks on selle lahenduse ehitamine kulukas ja nagu näha siis ka piisavalt probleemne ja keeruline, et viimase 4 aastaga pole keegi hakkama saanud.
august 22, 2006 kell 10:24 p.l.
Nõustun Kaimariga. Elver, sinu kriitika on tendentslik.
FDA teema – ravimikontroll on vajalik. See on ühiskonna konsensuslik otsus, kui põhjalikult ja kui ohutu peab olema. Kui on vaja ohtlikku ravimit, siis see ka luuakse. Kui arst peab tegema riskantse otsuse, siis ka selle õigsust saab konsiiliumi abiga kontrollida. Kas sa tõesti pooldad testimata ravimite turule lubamist ja arstide jumalamängimist? Sina näed fanaatiliselt ainult asja üht tahku.
Kiirabi – tuhandete haiguslugude downloadimist takistav meede on elementaarne. Samuti saab kellaajalisi piiranguid seada, saab nõuda kiirabiarsti ja hetkel valves oleva dispetšeri mõlema autoriseerimist… Turvalisuse küsimustega peaksid tegelema selle ala spetsialistid. Tavaline treial ei peagi omama aimu kõigist nüanssidest.
Allergilisus – vbolla sa ei ole võimeline rääkima hetkel?
Kindlustusselts – elukindlustuse tegemisel sa pead ankeedis kirja panema kõik vähegi olulised haigused. Võib-olla sa ei pane, aga see on pettus. Elukindlustus võiks kahtlemata eksisteerida ka ilma sellise analüüsi ja diferentseerimiseta, aga ainult kindlustustariifide mitmekordse tõusu arvelt. Mina küll ei pane kindlustusseltsile pahaks, kui ta HIVihaige elu ei kindlusta.
Vähk ja infarkt – selles loos puudub e-tervisega seos täiesti. Tegemist on arsti professionaalsusega. Ja EKG tehakse patsiendile minuteada peaaegu alati. Ja sama hästi võib tuua analoogse vastupidise näite.
august 22, 2006 kell 10:34 p.l.
Arusaamatuste vältimiseks lisaks kohe juurde, et ei riigiasutustes ega Webmedias ma ei tööta.
august 22, 2006 kell 10:55 p.l.
Kui Webmedia võidab riigihanke, siis kas on pigem tegu enampakkumisega mitte vähempakkkumisega? Igaks juhuks mainin arusaamatuste vältimiseks, et ei tööta ka Webmedias ega mõnes riigiasutuses.
https://ekspress.ee/viewdoc/ABC91CE4679FDDAEC2257123004CE927
august 22, 2006 kell 10:59 p.l.
“FDA teema – ravimikontroll on vajalik. See on ühiskonna konsensuslik otsus, kui põhjalikult ja kui ohutu peab olema. Kui on vaja ohtlikku ravimit, siis see ka luuakse.”
Sellist asja nagu “ühiskond” ei ole olemas — on olemas “inimesed” ja abstraktsete kollektiivsete nimisõnade kasutamine on tendentslik
Jah, ravimikontroll on vajalik, aga ometigi keelab FDA ravimeid, mis mujal on lubatud vaid selle tõttu, et nende kasutamine on seotud suurte riskidega: ravimid on näiteks ette nähtud eriti ränkade juhtumite tarvis ja FDA tahab vältida juhtumeid, kus arst kirjutab selle ravimi välja siis kui seda vaja pole.
FDA ametnikud on luubi all. Iga kord kui nad lubavad turule mingi ravimi, mis tekitab kellegile kusagil probleeme on kõik nende seljas, et nad karmistaks oma teste veelgi. Kui inimesed on luubi all, siis nad väldivad riske. Kui nad väldivad riske, siis inimesed kannatavad selle arvelt. Tekib turg illegaalsetele ravimitele.
“Kas sa tõesti pooldad testimata ravimite turule lubamist ja arstide jumalamängimist? Sina näed fanaatiliselt ainult asja üht tahku.”
Ma tõin näite selle kohta kuidas pannes otsustajad luubi alla on võimalik, et efektiivsed, aga ohtlikud ravimid turule ei jõua. Ma ei saa aru kust sa sellise väite välja lugesid. Tundub, et sinu interpretatsioon minu argumendist on tendentslik.
“Turvalisuse küsimustega peaksid tegelema selle ala spetsialistid.”
Aga kes tegeleb privaatsuse probleemiga? Ja btw, see on jällegi väga vale (tendentslik?) lähenemine, et inimese privaatsust ja tema isikuandmete turvalisust puudutavate küsimustega tegelgu spetsialistid ja inimene ise olgu vait.
“Mina küll ei pane kindlustusseltsile pahaks, kui ta HIVihaige elu ei kindlusta.”
Arsti poolt kommentaarides toodud näide oli teistsugune ja sinu tõlgendus sellest on tendentslik
Oletame, et sa müttad mingi pubist leitud tibiga ja järgmisel päeval tekib kahtlus. Kasutasid küll kummi, aga no nii igaks juhuks lähed ja lased HIV testi teha. Testi tulemus (see, mis läheb sinu e-haigusloosse) on “ebatäielik” — ehk siis test ei suutnud täielikult välistada HIVi olemasolu. See pole ammugi haruldane diagnoos. Säärased testid ei ole 100% kindlad ja vastus ei ole 100% jah või 100% ei.
Arsti poolt toodud argument oli, et kui sinu haigusloos esineb selline juhtum, siis sellest piisab, et nad keelduksid sulle kindlustust andma.
august 22, 2006 kell 11:26 p.l.
Minu arvates võiks FDA kõrvale jätta. Elver kas teab sellest liiga vähe (“naised saunas rääkisid”) või liiga palju (“töötasin just hiljuti läbi suure hulga erialakirjandust”), igal juhul tundub FDA teema mulle asjasse vähepuutuva näitena – see, et tegu on KAH meditsiini puudutava küsimusega, pole oluline. Samas võib-olla ei suuda ma lihtsalt seosest aru saada.
Valediagnoosidest – patsient, kes potentsiaalselt arsti kohtusse kaebab, teab diagnoosi sõltumata sellest, millisel andmekandjal see on. Kui valediagnoosi tõttu tekib alus hagi esitamiseks, pole vahet, kas diagnoos on paberil või Suures Süsteemis.
Aja mõõde andmete varastamisel tundub jällegi ebaoluline. Kahtlemata on mugavam 5 minutiga kopeerida poolte Eesti elanike andmed, kuid kui peaks tegelikult tekkimagi vajadus sellist kopeerimist teostada, siis leiab ka võimaluse toimikutega samas ruumis piisavalt kaua viibida. Grishamilt oli selle kohta ühes raamatus väga hea kirjeldus, kahjuks ei mäleta raamatu pealkirja. Igastahes, sebimist on rohkem, kuid kui kellelgi peaks nende andmete järele vajadus olema, on need juba praegu kopeeritud. Vaid seetõttu, et asi mugavam on, võib andmete vastu huvi hakata tundma tõenäoliselt ebaterve huviga IT-inimene, kellel pole oma ajaga eriti midagi peale hakata. Selliste inimeste vastu tuleb loomulikult ehitada turvasüsteeme ning sellega saab hakkama isegi Webmedia.
Inimese eest otsustamine – riigil on õigused ja kohustused. Inimene eeldab, et ta saab parimat võimalikku ravi (mis paraku küll raha puudusel tihti nii pole) ning seetõttu peaks minimeerima võimaluse, kus inimene ise endale tervistkahjustavalt mõjub. Selle alla käib ka oluliste andmete varjamine. Ma ei tea, kui palju arstid omavahel suhtlevad. Kui ma oleks arst ning ma tunnen, et vajan patsiendi kohta lisainfot, võtan ma ühendust patsiendi eelmise raviarstiga. Eeldan, et sellisel tasemel on patsiendi haigusloo andmete edastamine lubatud – mis tähendab seda, et hetkel puudub inimestel võimalus ise kontrollida seda, milline info tema kohta liigub või kes seda loeb (ja kunas).
Ma ei poolda ühiskonda, kus riik kõike kontrollib, kuid riigi kodanikuna on inimesel lisaks mõtte- ja sõnavabadusele ning muudele toredatele õigustele lisaks ka kohustused. Senikaua, kui inimene kasutab riigi tervishoiusüsteemi teenuseid, on tal kohustus riiki nende tarbimisel võimalikult vähe kurnata. Mulle tundub, et tõsise ravi vajamise puhul ei piisa inimese enda poolt makstud sotsmaksu osast selleks, et ravi tasutud saaks – ikka maksavad terved inimesed haigete ravimise eest. Ühesõnaga, inimene kasutab ühiskonna poolt pakutavaid hüvesid – ning riigil on õigus nende kasutamisele omapoolseid tingimusi seada. Riik ei ole küll jah iseenda, vaid selle kodanike jaoks, kuid mõne kodaniku paranoia ei pea olema aktsepteeritav, juhul kui selle lubamine teistele asjatuid kulutusi tekitaks. Ma ei väida ka seda, et riik on ideaalne või et meie riigis iga päev rumalaid otsuseid vastu ei võetaks, kuid üht rumalat otsust ei saa põhjendada sellega, et on olemas ka mõni teine vähemalt sama rumal otsus.
Täieliku privaatsuse saamiseks tuleb end ühiskonnast eraldada ning koopasse elama minna. Paraku – kui see koobas meie metsades asub, siis koopas saadud kopsupõletikku ravitakse ikkagi teiste kodanike raha eest. Üldiselt aga jah, õigustega kaasnevad kohustused. Taustaks niipalju, et ma isiklikult ei pea demokraatiat parimaks võimalikuks riigikorraks, kuid anarhist ma kah pole.
Evolutsiooni koha pealt on kasulik ka see, kui inimeste ravimine muutub võimalikult efektiivseks. Eelduste kohaselt aitab e-haiguslugu sellele kaasa.
august 22, 2006 kell 11:59 p.l.
“Kui valediagnoosi tõttu tekib alus hagi esitamiseks, pole vahet, kas diagnoos on paberil või Suures Süsteemis.”
Arstide mure praegu on selles, et selliseid probleeme hakkavad tekitama kolmandad isikud, kes on millegipärast baasile juurdepääsu saanud riigi otsusel või tegematajäämise pärast. (Töötu advokaat, kes otsib Kadaka turult ostetud haiguslugude andmebaasist välja kahtlasi juhtumeid, otsib patsiendid üles ja hakkab arste kohtusse kaebama?)
“igal juhul tundub FDA teema mulle asjasse vähepuutuva näitena – see, et tegu on KAH meditsiini puudutava küsimusega, pole oluline. Samas võib-olla ei suuda ma lihtsalt seosest aru saada.”
FDA näide peaks illustreerima seda, et kui panna otsustaja luubi alla, siis ta keeldub riske võtmast.
“Aja mõõde andmete varastamisel tundub jällegi ebaoluline. Kahtlemata on mugavam 5 minutiga kopeerida poolte Eesti elanike andmed, kuid kui peaks tegelikult tekkimagi vajadus sellist kopeerimist teostada, siis leiab ka võimaluse toimikutega samas ruumis piisavalt kaua viibida.”
Ja täitsa võimalik on, et NASA saatis kuu peale vaid transponderi, mis saatis tagasi seda pilti, mis NASA salajasest stuudiost tollele saadeti ja kogu kuumaandumine oli lavastus ja need tuhanded inimesed, kes NASAs seda korraldasid sunniti kõik vaikima ja… ja… JA!
Ma arvan, et sa nõustud minuga, et e-tervisesüsteemi puhul on andmete vargus tunduvalt tõenäolisem.
Või näiteks oskad nimetada mõnda valitsuse poolt hallatavat digitaalset andmebaasi, mida pole võimalik paari DVD peal osta?
“…ning seetõttu peaks minimeerima võimaluse, kus inimene ise endale tervistkahjustavalt mõjub.”
Riigi töö peaks olema minimeerida võimalus, et inimene kellegile teisele tervistkahjustavalt mõjub.
“Täieliku privaatsuse saamiseks tuleb end ühiskonnast eraldada ning koopasse elama minna. Paraku – kui see koobas meie metsades asub, siis koopas saadud kopsupõletikku ravitakse ikkagi teiste kodanike raha eest.”
Mõnes Euroopa riigis on olemas tervisekindlustust pakkuvad erafirmad. Eestis on riigil tervisekindlustuse monopol
“Taustaks niipalju, et ma isiklikult ei pea demokraatiat parimaks võimalikuks riigikorraks, kuid anarhist ma kah pole.”
Ma ka mitte. Aga ma pooldan võimalikult vähest riigi sekkumist inimeste eludesse.
august 23, 2006 kell 12:23 e.l.
Ma ei taha kedagi isiklikult solvata, veel vähem flamewari alustada.
Teemakohane kokkuvõte minu seisukohtadest on selline:
– selles projektis on palju positiivset
– võimalikke ohtusid saab minimeerida. Me ei tea, kas seda on tehtud või kas neile ohtudele on üldse mõeldud. Seni väljatoodud ohud on hea tahtmise korral välditavad.
– projekt on (liiga?) kallis
august 23, 2006 kell 1:34 e.l.
kuna on öö, siis ma väsisin ära kuskil keskel ent üks märkus siiski – FDA on USA ravimikorporatsioonide sülekoer, ärme teda näiteks too.
asi on, üllatus-üllatus, lihtsalt rahas: kanada ravimiturg sarnaneb eestiga – riiklikud läbirääkimised tootjatega ja vajadusel, kui kompanii hinda alal ei anna, geneerikute otsimine. usas on samal ajal nn. kapitalistlik “vabaturg” ja ravimikorporatsioonid saavad sealt koorida päris korralikult. ravimiäri puhul on ühe suurima kasumimarginaaliga äriga üldse
http://www.cbsnews.com/stories/2004/03/12/60minutes/main605700.shtml
august 23, 2006 kell 9:43 e.l.
Sotsiaalministeerium teatas 07.07.2006, et digitaalse terviseloo IT-hange võitis OÜ Hewlett-Packard Eesti filiaali, AS Microlink Eesti ja AS Icefire ühispakkumine. Selle aasta septembris alustatakse projekteerimise ja süsteemianalüüsiga! Kui nüüd tulla tagasi tolle õnnetu e-terviseloo juurde, siis on näha, et asi on üpris keeruline.
Üks asi mis selle kogu asja juures häirib on see, et ministeerium toob mingeid ilusaid ümaraid arve, miks see hea on. Näiteks aitaks see süsteem päästa 12 inimelu aastas, ravivigade arv väheneks 600 võrra, see hoiab arstide aega 25% kokku, praegu kulub neil paberitööle 50% tööajast, raha säästaks 8 miljonit aastas ja nüüd veel teises tekstis on muudetud oma arvamust: süsteem päästaks juba 27 inimest aastas! Kokku on muide 17 riigihanget, aga e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti: digitaalne terviselugu, digipildid, digitaalne ravijärjekorra registratuur ja e-retsept elluviimiseks on kavandatud 36 miljonit krooni!!!
Ministeerium kinnitab, et kõik tuleb superturvaline. Erandjuhul, kui inimese elu on ohus, tekib arstil õigus patsiendi andmeid vaadata. Neid juhtumeid peab arst põhjendama ning põhjendusi hakatakse analüüsima. Jah, aga identiteedivargus? Mugav põhjendus muuseas ka arstile, kui tegu oli sihilik.
Süsteem on siis ehitatud nii, et tegelikult saab kõike vaadata, aga lehel on kiri, kui jätkad, siis võidakse sinu tegevust hiljem uurida? Säh teile turvalisust!
Arstina oleks ehk uurinud Rüütli tervist ja lekitanud avalikkusele. Hiljem oleks väitnud identiteedivargust või oli “riigi huvides”. Mõtlemiseks, noh.
august 23, 2006 kell 11:08 e.l.
Avaldame Eesti Ekspressi veebiumirubriigis Eesti parimate ajaveebnike postitusi alguseid mahus 250 tähemärki ning neile järgnevaid viiteid originaalpostitustele. Kas võime edaspidi viidata sel moel ka Teie ajaveebile?
Palun pange kiri loa või keeldumisega ka meilile kristjan.otsmann-at-ekspress.ee.
august 23, 2006 kell 12:34 p.l.
nagu näha, on selle teema kohta arvamusi jalaga segada. mulle isiklikult see ei meeldi. isegi mitte e-tervise sihtasutuse pajatus, et patsient saab põhjaliku ülevaate tema kohta käivate meditsiiniandmete kasutamisest nii meditsiiniasutuste, riigi kui ka teiste DL-s (digitaalses terviseloos) osalejate poolt ei ole lohutav. sellega kasvaks sinu haiguslugu nägevate inimeste arv hüppeliselt.
kuid see, kas su hambaarstil on ligipääs su hemerroide puudutavale infole tuleneb miskest tervishoiuameti registrite andmetest. ehk kuhu maani mingi arst sinust infot teada saaks. kuid mingil määral võiks ka inimene ise selles kaasa rääkida saada.
pikemas plaanis võib see uus ja tore asi jah ära kuluda ja hea olla, kuid teostuse aeg ja sellele praegu kulutatava rahaga ei anna seda kõigekõigemat ju teha.
eelpool mainiti veel informatsiooni puudumist. selle leevenduseks võib viitsimise korral lugeda toredaid e-tervise sihtasutuse visioonidokumente
august 23, 2006 kell 7:39 p.l.
(Cross-posting Henriku blogilt)
Põhilised kaks argumenti kogu selle jura internetti viimise poolt:
* Kui sa oled kontaktivõimetu, siis teab kiirabiarst mis rohtu sa võtnud oled.
* Kui sa oled kontaktivõimetu, siis teab arst mida sulle süstida võib.
Esimene argument niivõrd hästi ei tööta. Kiirabiarst näeb mis rohupurgid sul öökapi peal on ja teeb omad järeldused. Teine argument ka niivõrd hästi ei tööta. Väga vähesed inimesed on väga vähestele asjadele väga allergilised.
Sotsiaalministeeriumi veebist võib leida hinnanguid, et see süsteem (nende argumentide alusel) päästaks aastas erinevate hinnangute alusel 12 või 27 inimese elu.
Inimelu on küll väga väärtuslik, kuid antud juhul me päästame 12 või 27 inimese elu vähendades miljoni inimese privaatsust.
Praeguse süsteemiga on muidugi võimalik, et registratsioonitädike või koristajamutike vaatab mida arst oma kehva käekirjaga kellegi kladesse on kirjutanud, aga tehes kõigi eestlaste haiguslood digitaalseks ja pannes nad ühte kohta kokku saab paari aasta pärast kogu andmebaasi juba mõne DVD peal osta.
Mida on lihtsam varastada, kopeerida, levitada, müüa: kas ~10 DVD jagu faile või mõnedkümned arhiivitäied kladesid kohas kus on lukud, valvurid ja signalisatsioon?
august 23, 2006 kell 9:47 p.l.
Nagu ma ka varem mainisin – kui kellelgi peaks olema reaalselt vaja neid andmeid kätte saada, siis need ka kätte saadakse. Lukk on looma jaoks, nagu öeldakse. Elektrooniline levitamine on hiljem küll lihtsam, kuid niisama levitamiseks pole haiguslugudel, erinevalt autoregistri andmebaasist, nii suurt väärtust. Võimalik muidugi, et mul on kullaauk kahe silma vahele jäänud
Ravimite öökapi peal hoidmine ning väited allergilisuse kohta muudavad mind närviliseks. Esiteks on inimestel erinevad harjumused ning kiirabiarst patsiendi kappides tuhnima ei hakka, eksole. See aga, kui paljud inimesed on kui paljudele asjadele kui allergilised … no mina väidan näiteks, et paljud inimesed on paljudele asjadele väga allergilised. Kus on tõde?
See privaatsuse vähendamine tundub stereotüüpilise hipihalana – ei mina endale passi ei tee sest muidu suur vend teab kes ma olen ja kus ma olen. Mobiilsidepakkujad saavad soovi korral kogu sinu liikumisgraafiku endale kaardile. CCTV seadmed, mis ka meie poodides-asutustes üha rohkem populaarsust võidavad, jäädvustavad sinu liikumised videolindile. Pangakaardiga tehtud maksed säilivad panga infosüsteemis. Kas kõik elektroonilised süsteemid on ebaturvalised? Kas pangaandmeid on võimalik kah varastada, kui ligipääsu omav inimene viieks minutiks kõrvale vaatab?
Kokkuvõttes – minu arvates on nii paberkandjal kui elektrooniliselt säilitatud andmete puhul varguse risk sarnane. Esimesel juhul on raskendavateks asjaoludeks füüsilised takistused (eri kohtades asuvad andmed, lukud-valved), teisel juhul elektroonilised tõkked ehk potentsiaalse varguskanali tõkked. Kellel on tarvis, varastab vajalikud andmed niiehknaa.
august 24, 2006 kell 1:20 e.l.
Ega ausal ja korralikul kodanikul polegi midagi varjata. Tema suguhaigustesse ei haigestu. Normaalne inimene ei käi ju prostituute keppimas ja ennast süstlaga torkimas. Kui joob, siis joob mõõdukalt ja pärast autoga ei sõida. Suitsu ei tee, sest see rikub kopse. Piinlikke haigusi tal ei ole. Eeskujulik ja viisakas, käib pühapäeviti kirikus.
Ausal inimesel pole vaja karta oma privaatsuse pärast. Isegi tema kõhutuul lõhnab roosiliselt.
august 24, 2006 kell 9:48 e.l.
heh. natukene on ikka vahet, kas jutt on sinu pangatehingutest ja liikumisest mööda linna või siis haigusloost. haiguslugu on natuke .. intiimsem. see pole mingid suvalised numbrid, mis sa poes kulutasid.
august 24, 2006 kell 10:17 e.l.
Korterinaaber unustas interneti eest maksta ja nüüd pole terve päev netti olnud. Tegelikult oli see ka omamoodi tore, sest pani jällegi mõtlema “meie” haavatavuse üle. Kui elekter kaob ära, siis on halb lugu, aga vähemalt on haiglates olemas varugeneraatorid. Kui internet “läheb ära” või üleriigiline kesksüsteem jookseb kokku, mis siis? Haigeid ei saa ravida? Retsepte ei saa välja kirjutada?
Henriku sissekanne oli ka valgustav. Teada asi, et niipalju, kui on inimesi on ka arvamusi. Mõningate arust peaks põhimõtteliselt kõik protsessid viima internetti või tsentraliseerima. Vahel kasutatakse ka sõnu “tehnofiil” ja vahel on taoliste e- asjade vastased “tagurlikud”, “mandunud” või “progressi takistavad”.
Üks põhjus miks see sissekanne on “poliitika” all on see, et poliitikute arust peab Eesti aina ja aina ületama teisi riike E- vallas. Üleriigilised e-valimised, e-tervis, geenivaramu. Pärast jälle hea suvalise välismaalase juures öelda:
A: “Oleme hästi innovatiivsed ja näiteks saab meil interneti kaudu abielluda”
B: “See pole midagi, sest meil on juba AMMU SMS-abielud. Internetist rääkimata.”
A: “Normaalne, aga kas teil WC’s internetiülekandega saab tasuda?”
B: “Ah see on ka meil AMMU olemas. Tegelikult on meil isegi e-vetsupott koos e-vetsupaberiga!”
A: “WOW!!! Eestlased on tõesti maailma innovatiivseim rahvas!!!”
Kui progressist veel rääkida, siis kutsun üles eestlasi masskiibistama. ID kaart on üleeilne päev. Eesti saaks niipalju meediakajastust maailmas, et tapab. Tõeliselt innovatiivne!!! Ameeriklase eilsetele RFID junnidele paneksime viie kilomeetriga ära. Haigusloo võib koos kõige muuga ka sinna sisse panna.
PS! Tervitan uudissõna “e-idiootsus”
august 24, 2006 kell 4:58 p.l.
“Kui internet “läheb ära” või üleriigiline kesksüsteem jookseb kokku, mis siis? Haigeid ei saa ravida? Retsepte ei saa välja kirjutada?”
No retsepte saab iseenesest edasi kirjutada paberile ja haigeid saab “pimesi” ka ravida (nagu praegu tehakse!) nii et siis tõenäoliselt viib tulevikus interneti kadumine meid “tagasi kiviaega”
august 24, 2006 kell 8:49 p.l.
Lukk on looma jaoks, nagu öeldakse. Elektrooniline levitamine on hiljem küll lihtsam, kuid niisama levitamiseks pole haiguslugudel, erinevalt autoregistri andmebaasist, nii suurt väärtust. Võimalik muidugi, et mul on kullaauk kahe silma vahele jäänud
Mõned ideed, mis mulle esimesena pähe turgatasid:
* Kindlustused saavad optimiseerida oma kulutusi valides paremaid kliente
* Tööandjad saavad palgata tervemaid kandidaate
* Blackmail võimalus – “piinlik haigus” mõnel avaliku elu tegelasel
* Ravimifirmadel “turuuuringuteks” ja “klientide täppisotsinguks”
* Erinevates kohtuvaidlustes. Argumendina mõni “delikaatne haigus”, millega
kujundada kohtu arvamust
* Igavlev jurist, kes otsib “kahtlast” lugu
* Lihtsalt haiglaslik huvi mõne inimese vastu
august 25, 2006 kell 4:09 p.l.
Masinapurustamisega pole ju mõtet tegeleda. Pigem tuleks leida võimalused, kuidas asi korralikult ära teha.
august 25, 2006 kell 9:03 p.l.
“Masinapurustamisega pole ju mõtet tegeleda. Pigem tuleks leida võimalused, kuidas asi korralikult ära teha.”
Aga loomulikult. Suured turvaprobleemid praeguse süsteemi juures on:
1. Kiirabiarst saab “hädaolukorras” kõigi kohta kõike infot näha.
2. Seega väide nagu “inimene saab ise juurdepääsu keelata” on vaid puhas formaalsus: andmebaas pole krüpteeritud ja riigil on ikka täisjuurdepääs.
Kui varem kuulus see paberileht sinu haiguslooga sulle endale, siis tulevikus hakkab sinu haiguslugu riigile kuuluma.
Ometigi on meil olemas ID-kaart. Ja ometigi on ID-kaardi peal olemas turvaline unikaalne bitijada, mida keegi ei tea: inimese privaatvõti. Kui keskses andmebaasis asuv haiguslugu oleks inimese poolt valitud mahus selle võtmega krüpteeritud, siis ei saaks mitte keegi toda osa näha. Tegu oleks privaatse infoga.
Nõnda võiks arstidele kättesaadav olla üldinfo: allergiad näiteks. Inimene läheb arsti juurde, suskab ID-kaardi sisse ja valib ise palju ta oma haigusloost näitab. Nagu praegugi.
Aga oh ei, ikka tehakse süsteem mis on superkeeruline ja supervõimas ja kus andmed kuuluvad riigile. Miks ometi? Et saaks hiljem müüa firmadele juurdepääsu sellele andmebaasile?
Probleemid tekivad siin muidu sellega, et ID-kaarti vahetades muutub ka seesamune kaardi peal olev privaatvõti. Siin saaks tõenäoliselt kasutada mingit kombinatsiooni ID-kaardiga autentimisest ja paroolikaitsest, kuid põhipoint jääb samaks: haiguslugu peab kuuluma inimesele, kes valib kas ja kui palju ta sellest riigile ja arstidele avaldab. Säärast probleemi ei saa lahendada mingi totra õigustesüsteemiga, millele riik võib iga kell vee peale tõmmata, vaid tugeva krüptoga.
august 27, 2006 kell 5:20 e.l.
[...] Nagu eelmise e-tervise teemalise artikli kommentaarides Pets lubas oli selle nädala Tehnokratisaade e-tervise teemadel. E-Tervise projekti esindas vastava sihtasutuse juht Agu Kivimägi ja saadet juhtis nagu ikka Peeter Marvet. Kuigi kutsuti ka Neegrit saatesse ei olnud see eelnevalt antud lubaduste tõttu võimalik. [...]
august 28, 2006 kell 12:50 p.l.
Kõige suurem oht sellele superandmebaasile on ravimifirmad.
Ning selle nimel pole ka “diagnoosid” kus inimene tegi enesetapu torgates endale korduvalt terariista rindu ka üldsegi vaidlustatavad!
Mäluvärskenduseks tasuks lugeda
http://www.ekspress.ee/viewdoc/A85FF52C984E11D7C2256FE2003D4330
juuni 30, 2009 kell 2:59 p.l.
Tere!
Kaalujдlgijad ei eksisteeri rohkem ?