Eelmise StartIT.ee teemalise loo alguses sai mainitud, et kuna seal on nii mõndagi head, siis tekkis vajadus pühendada neile kohe eraldi kategooria. Neegrid loodavad, et järjekordsele kritiseerimisele ilmub lähiajal veel üks lugu selle kohta, kuidas mainitud portaali paremaks teha. Aga täna räägime rahast ja täpsemalt startit.ee leheküljel toodud summadest.
“2005. aastal Praxise läbi viidud uuringu järgi on ülikoolis õpetatavatest erialadest ülekaalukalt kõige tasuvam just arvutiteadused (keskmine sissetulek kuus üle 26000 krooni). Lõpetanute tulumaksu võrdluses osutus väga kõrgel kohal olevaks ka elektroonika ja automaatika (kuupalk üle 18000 krooni).”
Vägagi muljetavaldavad arvud, aga kas need peavad ka vett? Meie enda väike palgauuring näitas hoopis midagi muud. Neegrid otsisid ja otsisid ja leidsid lõpuks startit.ee saidil mainitud Praxise uuringu üles. Huvipakkuv osa palkade kohta asub 47ndal leheküljel (täpne informatsioon valitud metoodika kohta on uuringu lõpus).
Kõrghariduse (sh kutsekõrgharidus ja rakenduskõrgharidus) 00/01-02/03 õa lõpetanute keskmine aastane tulumaks alates lõpetamise aastast lõpetatud õppesuuna järgi:
- Arvutiteadused: 26198kr
- Elektroonika ja automaatika: 18630kr
Arvud nagu klapiks, aga paraku on tegu täiesti erinevate näitajatega! Praxise uuringus on juttu aasta keskmisest tulumaksust, mis on startit.ee leheküljel muudetud miskipärast kuu keskmiseks sissetulekuks. Aga mis on selle uuringu järgi tegelik igakuine sissetulek? Kuna tulumaksust täpse igakuise sissetuleku arvutamine on suhteliselt võimatu ülesanne (on eri liiki tulusid, makse, soodustusi laenudele jne. Isegi tulumaksuprotsent on aastatega muutunud), siis prooviks arvutada ligikaudset igakuist brutopalka kirvemeetodil (tulumaks / kuudearv / tulumaksuprotsent + tulumaksuvabamiinimum). Täpsustavad kommentaarid on teretulnud.
- Arvutiteadused: 26198 / 12 / 0.24 + 1700 = ~10796kr kuus
- Elektroonika: 18630 / 12 / 0.24 + 1700 = ~8168kr kuus
Mainiks veelkord, et tegu on ligikaudsete brutopalkadega (maksud siit veel maha) ja kätte ei jäägi eriti midagi. Tõsi, praegu on palgad kõrgemad kui sajandi alguses, aga teisest küljest tundub uuring kajastavat töökogemuse ja kõrgharidusega spetsialistide palka.
Tänastele noortele võiks huvi pakkuda ka järgnev lõik uuringust:
“Bakalaureuseõppe, rakenduskõrghariduse ja diplomiõppe lõpetanute korral on täheldatav sissetuleku kasvu sõltuvus töökogemuse aastate arvust (teiste haridustasemete korral pole võimalik niivõrd selget seost välja tuua; tabel 4-7). See näib viitavat asjaolule, et seoses puuduliku praktikasüsteemiga läheb kõrghariduse omandanutel üsna kaua aega (mõni kuu kuni 1 aasta), enne kui nad vastavad ettevõtte nõuetele ja huvidele (täpsemalt peatükis 4.4) ning sealt tuleb ka tööandjate valmisolek koos töökogemuse kasvuga töötajate sissetulekut oluliselt tõsta. Samas pole selline dünaamika täheldatav magistriõppe lõpetanute puhul, mis arvatavasti viitab sellele, et juba õpingute kõrval töötatakse.”
Tegelikult ju pole väga vigagi. Õpid kolm kuni viis aastat kõrgemat matemaatikat ja igasuguseid arvutivigureid, seejärel töötad väikse palga eest aastakese-paar, misjärel palk natuke kerkib, loodetavasti siis juba eriala keskmisele tasemele, nii umbes ~11000 kr miinus maksud. Inimesed, kes arvutivärgindust armastavad ei hakka kindlasti nina krimpsutama, kuid StartIT ei ole ju nende meelitamiseks — need mõnikümmend inimest igal aastal leiavad IKT ka ilma meelitamata.
Iseenesest on huvitav, et ükski neist StartIT kümnest ülemusest ei pannud tähele reaalse keskmise palganumbri peaaegu kolmekordistumist. Või on palganumbrid tõesti niivõrd hästi hoitud saladus?
juuli 12, 2006 kell 3:22 p.l.
Tsiteerides üht mu lemmiksaatejuhti: “We’re biased as fuck, but at least we try to be honest.”
Kahju, et StartIT sellega hakkama ei saa.
juuli 12, 2006 kell 5:33 p.l.
Ei saa mitte märkimata jätta… Minu ema teenib rohkem kui kõrghariduse ja staazhiga keskmine IKT spetsialist, ja tema müüb väikelinnas rõivaid.
juuli 12, 2006 kell 7:38 p.l.
Tubli töö, “Neeger” hakkab juba vaikselt uuriva ajakirjandusega mõõtu võtma!
juuli 12, 2006 kell 10:24 p.l.
Elver ütles: “Minu ema teenib rohkem kui kõrghariduse ja staazhiga keskmine IKT spetsialist, ja tema müüb väikelinnas rõivaid.”
Teiselt poolet jällegi minu ema teenib vähem kui kõrghariduse ja staažita IKT “spetsialist”, ja tema on minu meelest meeletu kogemustepagasiga rõivaste konstrueerimise spetsialist.
Masendav väikelinna värk…
juuli 13, 2006 kell 9:24 e.l.
mul võib blond hetk kah olla. aga jääb sihuke mulje nagu aastase tulumaksu juurest oleks ilus number võetud ja keskmise kuupalgana serveeritud
juuli 13, 2006 kell 12:10 p.l.
Tegelikult on usaldusväärset keskmist palka võimatu arvutada Maksuameti andmete järgi. Need, kes töötasid sel ajal poole kohaga viivad keskmise alla. Teisest küljest võis mõni neist töötada ka mitmes kohas (süsadmin). Ülejäänud kümme tundmatut ka juurde ning voila. Fakt on muidugi see, et startit.ee lehel olevad andmed on valed ja ka kõige optimistilikuma prognoosi järgi vähemalt 2 korda suuremad tegelikkusest.
Mis juhtuks, kui Eesti Politsei teeks järjekordse värbamiskampaania, kus lubatakse noortele näiteks 30000kr kuus? Mitte midagi head, see on kindel.
juuli 14, 2006 kell 7:24 p.l.
Oleks jubetore kui sa saadaks mulle e-kirja merlis ätt positron punkt ee. Peaks vähe aru.
juuli 15, 2006 kell 10:40 p.l.
M.N, kirjasõpra otsid?
juuli 17, 2006 kell 2:40 e.l.
startit.ee lehel on need arvud nüüd asendatud realistlikematega, mis on hea. Huvitav millisest tabelist too 36k välja võluti? Numbrina pole nagu tegelikult vigagi.
juuli 17, 2006 kell 11:07 e.l.
Kuigi ma olen päris suur vinguja, siis mina küll palga üle ei saa vinguda, ja ei saanud ka enne hiljuti toimunud palgatõusu. Ja kontor on meil kah jahe. Ja kui liiga jahe hakkab siis võib rõdul grillida
Võib seinal olevat nuppu keerata.
Haridust mul veel kah pole, loodetavasti kevadeks saan paberi kätte.
Mind häirivad IT juures igasugu dilbertismid.
juuli 17, 2006 kell 11:10 e.l.
Heh, hea seosetu jutt sai, ei maksa lobiseda ja kommenteerida samal ajal
juuli 17, 2006 kell 12:01 p.l.
Muidugi. Ja võrreldes näiteks Falcki turvadega on palk ikka täitsa normaalne.
juuli 17, 2006 kell 4:53 p.l.
Mul on suht kõigega arvestades on palk täitsa normaalne. Ma saaks ka suurema summa kulutamisega hakkama, aga vingumiseks ei näe põhjust. Ning enda ja teiste tööotsinugtest on jäänud mulje, et ka mujal makstakse norm palka. See kuidas see keskmine tekib on ju näha sellest samusest palgauuringust, segamini on ju head palka saavad isikud koos 3k saavate inimestega. Väga paljud saavad ju üle 20k? On see vähe?
juuli 17, 2006 kell 5:22 p.l.
Jaan, aga äkki ütled siis mis su palganumber reaalselt on?
Leidub ka inimesi, kes teenivad IT tööd tehes 3k või 4k kuus ja on õndsalt õnnelikud.
Jah, leidub ka inimesi, kes saavad üle 20k. Vähe ta nüüd pole, aga mõtleme nüüd reaalselt sutike.
StartIT väidab, et IT-alase kõrgharidusega inimene, kel on 5 aastat staazhi maksab aastas keskmiselt 36k tulumaksu. Kirvemeetodil arvutamisega leiame, et kõrghariduse ja 5-aastase staazhiga inimene saab keskmiselt puhtalt kätte umbes 11k kuus.
Eesti tingimustes pole selline number loomulikult väike. 11k’ga elab ilusti ära: saad Tartus kahetoalise korteri kesklinna ja võid omale igal õhtul kommi lubada. (Kuigi sellega luksused ka piirduvad.)
Aga nüüd mõtle selle peale, et 11k teenimiseks on tarvis Eestis omandada kõrgharidus ning teha 5 aastat tööd. Samas kui kesk-Euroopas saab ülikoolis õppiv noor hakkaja entry-level programmeerimist tehes kuus puhtalt kätte summa, mis on Eesti rahas üle 20k.
Jah, elukallidus on teistsugune, aga töö on sama ja Eesti firmad teevad päris palju tööd ka välisturule.
Miks on nii, et Eestis välisturule progev tegija teenib umbes 5 korda vähem, kui sama hariduse ja kogemusega kolleeg kusagil teispool piiri?
Eesti on veel hetkel odava tööjõu maa. Selle asemel, et seda staatust hoida palkade varjamise, vassimise ja valetamisega, võiks palgad avalikuks teha. Kaovad ära odavad neegrifarmid ja hakatakse loodetavasti konkureerima innovatiivsuse, mitte hinnaga.
juuli 17, 2006 kell 10:05 p.l.
Ei ütle palju saan. Miks? Meil pole kombeks. Ma ei teagi palju teised töötajad saavad. Miks peaks seda sulle ütlema
Ise olen rahul. Samuti sain just palka juurde ja väikse upgrade’i ametiredelis. Nüüd olen veel rohkem rahul kui kaks nädalat tagasi 
Nii, keskmine palk läheb madalaks tänu üksikutele vähese palga saajatele. Sinu küsitluse keskmiseks sain 12500. Jätsin välja maalri ja dude kes ütles “kõik eelnevad kokku”.
Staazi on mul natuke üle kolme aasta. Haridus on lõpetamata. Saan rohkem kui 11k
Niiet, olukord pole nii hull kui väidad. Ma pole just kõige lollim dude kah, aga ennast pole ilus kiita 
See, et välismaal saavad inimesed sama töö eest rohkem palka kui meie, see mind ei koti. See on igal elualal nii, IT ei ole erand. Pigem vastupidi, ITs oleme välismaale kõige lähemal. See väike palgavahe on meie konkurentsieelis.
Ja, jah teeme välisturule, so what? Isegi teen hetkel üht huvitavat projekti soomlastele. Ei tunne end halvasti, et väljamaa onud rohkem palka saavad. Miks peaks? Vaata eelmist lõiku.
Miks ma inimestel ei soovitaks ITsse tulla on igasugu dilbertismid ja kommertslikud lauslollused. Kaine peaga mõtlemist jääb järjest vähemaks. Aga samas tundub, et see on igal alal niimoodi. Samas huvitav on see, et olles sõjaväes käinud võin väita, et nii seosetut juttu ja ennastäis ülemusi seal ei olnud kui tsiviilis näinud olen
Tõusikutest seersantide teod jäävad ikka tsiviiltõusikutele kõvasti alla 
Hambaharjaga progema ei pea, aga ajud plahvatavad ikka päris tihti.
Ja ei maksa unustada, et keegi ei sunni teil oma töökohas töötada, proovige mujale kui tundub, et vähe saab või teid liiga palju pannakse.
juuli 17, 2006 kell 10:35 p.l.
See on hea, et ise rahul oled.
Aga tavaliselt viivad paar kõrgepalgalist keskmise üles. Mind huvitaks pigem mediaan.
juuli 17, 2006 kell 11:22 p.l.
No kas ma peaks koos teistega nutma? Lisaks tean ka seda, et kõik kes on meie juurest ära läinud saavad nüüd suuremat palka kui enne. Loogilselt järeldades pole palgad ju nii hullud. Või oleks pidanud palgaküsitluse juures ka linna küsima? Äkki ongi Tallinnas ilus elu ja Tartus söövad progejad kuivikuid.
Muideks meil on väga head töötingimused pluss grill, konditsioneer, vaba töögraafik, ps2, plasmateler, suvekontor+maja pärnus. Ükski neist pole sümboolne, tahad mängi gt4-ja, tahad tule kell kaks päeval tööle, tahad tööta mõni nädal Pärnus. Vajadusel ostetakse ka igasugu softi ja rauda mida tööks vaja, ainult küsi, põhjendamiseks piisab põhjendamisest, ei pea midagi hämama…
On ka asju mis mulle ei meeldi, aga kokkuvõttes, töökeskkonna ja palga kohapealt mina ei vingu kuigi mind peetakse firma kõige suuremaks vingujaks.
Ahh, tegelt on see mõttetu, jah teil on õigus, olen ainuke õnnelik IT töötaja eestis. Seda kah ainult enda piiratuse tõttu. Ilmselt poolearuline
Mediaan on 9000 muideks. Vähemalt OO Calc arvab nii.
juuli 18, 2006 kell 2:31 p.l.
Kurjad keeled räägivad, et Tallinnas on tõesti paremad palgad. Tartus, noh, IT-firmad siiski parasiteerivad ülikooli kallal. Tallinnas tuleb vist ikka täiskasvanuid palgata.
juuli 19, 2006 kell 8:16 p.l.
Jaan, ütle selle hea firma nimi, saadaks oma CV
juuli 20, 2006 kell 11:30 e.l.
Proekspert http://www.proekspert.ee/jobs/ – seal on küll kirjas, vajatakse ainult j2ee progejaid aga imho vajatakse ka C ja C++ progjeaid ja ka muud kaadrit.
Veel parem on vist kui saadad CV sellisele dudele http://www.proekspert.ee/index.php?page=215 – esmaspäevani on ta küll puhkusel.
juuli 20, 2006 kell 11:40 e.l.
Nii. Viimane link ei tööta. urmet punkt janes ät proekspert.ee on dude meiliaadress.
juuli 20, 2006 kell 11:48 e.l.
võid ka jaan at proekspert.ee saata, siis saan boonuspunkte töötaja leidmise eest
juuli 20, 2006 kell 5:20 p.l.
Jaan, palju sina noorte meelitamisega palgalisa teenid?
juuli 20, 2006 kell 5:59 p.l.
Heh, meelitamine ei olnud mu eesmärk, mõte oli siiski tasakaalustada kogu seda negatiivset juttu.
Aga kui inimesel huvi tekkis siis mõtlesin, et uus eralennuk ei teeks mulle paha
juuli 21, 2006 kell 7:33 e.l.
ma küll pole IT guru (ei oma mingisugust eestis aksepteeritud IT alast haridust) aga ometigi töötasin ühes välisriigis viibides arvuti poes/firmas. minu ülesandeks oli poodi laekuvaid kliente abistada nende ostusoovi väljaselgitamisel siis tellimuse vormistamine (kui klient tahtis eritellimusel LIHTSAMAT toodet) ja lõpuks talle see arvuti kokku panna – vajadusel kast värvida sebida sinna sisse kõik kellad ja vilkuvad tulukesed peale erilised kleebised ja muud sellised pisiasjad. ülemuse järgi sain hakkama väga hästi sai tehtud isegi (enamvähem üksinda) projekt kus suuremat sorti auto mudeli sisse ehitasin arvuti – tore tuli jne. kui naasesin eestisse nii 2a tagasi avastasin et siin sellist inimest ei loetagi IT inimeseks (mitte et ma eriti pettunud oleks kuna see oli nn “haltuura” enivei) aga lihtsalt huvitav point. palkadest siis – meediat lugedes olen kuulnud ka eestis asuvadest IT isikudest kes siin asudes teevad tööd välisfirmadele – loomulikult saavad nemad ka palka (usutavasti enam-vähem) mitte eesti hindade alusel aga just välisfirma kohaselt mis viibki hinnad ülesse. mis puutub igastsorti arvamusuuringutesse siis neid ei uskunud ma juba enne 1990ndat aastat – nüüd kapitalistliku reklaamimajanduse tingimustes veel vähem. peale selle IT palgateema servast jälgimist otsustasin teile ära rääkida kuidas sellise nummeri saab ja täiesti legaalselt:
1- arvestatakse teatud väga kindlat liiki ettevõtet (mis kindlasti seotud välisturuga et nummerid suuremad)
2- arvestatakse suht kindlat liiki isikuid – (need ITikad kes teevad madalama palga eest tööd saab ju teatud “parameetritega” nullida)
3- arvestatakse teatud kindlat ajaühikut (näiteks maksutagastamise perioodi kus pangaarve paisub aktiivsemalt)
kindlasti leiab veelgi nagu info tendentslik esitamine jne. point on selles, et saada selline ettekanne mis kasulik tellijale – samas tean et IT kogukonnna vahutamine sellel teemal kui valesti see kõik on jne teenibki lõpuks seda “vastupidi psühholoogia” teemat – tellija sai omale positiivse raporti mis jõudis meediasse ja sealt sai teatud grupi käest ja kuna igas inimeses on osake paranoikut siis noored ITika seemned mõtlevad “kurat vanad dinosurused ei taha meid kardavad aga just sinna me lähemegi”
oehh pikaks läks aga loodan, et rahvas saab enamvähem aru mis point oli – kui ei siis nädalakese (va saabuv L ja P vist) hoian veel pilku peal siin et vastata küssadele …
juuli 21, 2006 kell 10:12 e.l.
Hea keskmise palga näide on siin kirjas.
juuli 21, 2006 kell 12:49 p.l.
Eks see keskmise palga suurus ole poliitikute teha. Meedias hea rääkida, et vaata kuidas meil palgad ikka tõusevad, riik areneb ja pealegi oleneb otsustajate endi palk tollest keskmisest. Igatpidi on kasulik seda suuremana näidata ja siin tulevadki mängu eri metoodikad. Ühte sama arvu saab ka serveerida eri moodi. Eks läänes käi asi täpselt sama asi.
Keskmise palgaga meenub üks hiljutine kurbnaljakas näide meediast (linki kiire kontrolliga ei leidnud). Point oli, et poliitikud selgitasid ajakirjanikule miks ei saa õpetajate palka siduda riigi keskmise palgaga (= nende palk tõuseks märgatavalt) ja ühe asjapulga vastus oli stiilis: “Keskmine palk võib ka langeda ja kuidas sa siis õpetaja palka ikka vähendad?”
…
See vastupidipsühholoogia võib mingil määral tõsi olla, aga kas keskmine elluastuja jõuab nii paranoilise järelduseni? Millal lõhkeb Eesti oma IT-mull? Ikka siis, kui massid innustuvad üksikute õnnelike edust, mis sel aastal ka vist toimus (meedias: palgad kõrged, suur tööjõupuudus). Jookstakse massiliselt tormi, et siis hiljem tühjade näppudega jääda. Miks peaks näiteks Eesti tarkvaratööstusega minema teisiti? Läänestki saab analoogseid näiteid sealtvallast tuua. Ja kui see juhtub, siis kaob praktiliselt vajadus väheste oskustega/teadmistega (aga kõrgkoolide madala lati/kvaliteedi/spikerdamiste/”püüdliku õppimisega”/jne tõttu paberiga) kooditreialite järele. Kõik see ei mõjuta neid väheseid, kes tulevad igal aastal IT’d õppima huvist, mitte reklaamist/populaarsusest.
Sel aastal kuulsin ühelt lõpetajalt lugu, kuidas kooli karjäärinõustaja olevat soovitanud neil mitte IT’d minna õppima. Ilmselt pole nende arvamusel suurt kaalu (võrreldes nt. meedia ja ilusate statistikanumbritega), aga teisest küljest miks pidi ta valetama ( teadmatus? enda lapsed IT’d õppimas? : P ) ?
juuli 21, 2006 kell 1:37 p.l.
Palk polegi kõige olulisem, progeja võib kodus ka tööd teha. Kui Bukovskilt küsiti, et kas ta joob selleks, et kirjutamiseks inspiratsiooni saada, siis Bukovski vastas, et joodik oli ta juba enne ja kirjanikuks hakkas, et saab pohmaka hommiku rahulikult välja magada,
aprill 21, 2007 kell 1:08 e.l.
To Jaan:
Lahe firma teil ikka:
Ak: Ei meeldi, et selle tooliga ei saa normaalselt kiikuda. Kui tool on kiikumismodes, siis liigub iste horisontaalsuunas ettepoole kaldu, mis on minu jaoks ebamugav. Iste maksimaalset horisontaalset nurka ei saa reguleerida.
Tuleks isegi tööle…äkki..kunagi
juuli 11, 2007 kell 3:22 p.l.
Nüüd on nad siis StartIT lehel oma teksti muutnud. Endisest 26000kr kuupalgast on saanud 26000 kroonine aastane tulumaks.
2005. aastal Praxise läbi viidud uuringu järgi on ülikoolis õpetatavatest erialadest ülekaalukalt kõige tasuvam just arvutiteadused (keskmine aastane tulumaks üle 26 000 krooni.