Tarkvaraline sünergia

Joonis 1. Tarkvaraline sünergia, mis tekib Orkuti sisselogimiskasti ning BitTorrenti vahel, kui kasutada katalüsaatorina põlve otsas netiühendust pakkuvat väikefirmat.

Kahetuumaline protsessor ravib ka AIDSi

Kes veel mäletab, siis millalgi ammu-ammu (kui veel karvased mammutid ringi tatsasid) kirjutas Äripäevas tehnikauudiseid legendaarne Urmas. Kahjuks pole senini keegi tema jutu kvaliteeditaset ületanud, kuid varastel hommikutundidel ajakirjandusväljaandeid sirvides võib aeg-ajalt potentsiaalseid mantlipärijaid silmata.

Neeger kritiseerib täna viimast säärast loodusnähtust. Eesti kvaliteetajakirjanduse lipulaev SL Õhtuleht avaldas hiljuti artikli kahetuumaliste protsessorite kohta, Arved Mahtra sulest.

“Mõlemad protsessorid hakkavad kandma nime Core 2 Duo. Uued protsessorid suurendavad oluliselt arvutite tööjõudlust, muudavad need turvalisemaks ning pikendavad ka näiteks sülearvutite akude tööaega ühe laadimistsükli kohta.”

Protsessor, mis muudab arvuti turvalisemaks? Intel Core seeria prosedel on küll olemas NX-bitt, mida Windows XP SP2 toetab, aga see pole mingi uudis (AMD prosedel juba ammusest ajast, teistel arhitektuuridel veel varem), aga viiruste ja troojalaste vastu sellest küll mingit abi pole.

“Protsessor on arvuti aju, mis töötleb kõiki käske, mida inimene klaviatuuri või hiire abil arvutile annab. Seetõttu on ju loomulik, et mida rohkem käsklusi arvuti korraga saab, seda rohkem nende täitmine aega võtab – kes meist suudaks korraga raamatut lugeda, telekat vaadata ja raadiot kuulata?”

Jah! Kui seni polnud võimalik hiirt ja klaviatuuri samaaegselt kasutada, siis tänu kahele tuumale on see nüüd lõpuks võimalik! Kui rääkida tõsisemalt, siis arvuti töötleb käske enam-vähem ükshaaval elik lineaarselt. Mitme erineva programmi “samaaegne” jooksutamine on illusioon. Arvuti lihtsalt vahetab väga tihti protsessori peal jooksvat programmi. Näiteks kui annad sekretärile korraldused, et “kirjuta e-kiri” ja “vii pakk cargosse”, siis kummagi käsu täitmiseks kuluv aeg ei sõltu sellest, et tal on kaks käsku todo-nimekirjas. Need on sõltumatud ülesanded, mida ei saa samaaegselt teha.

Muidugi võid palgata kaks sekretäri, kuid see tähendab, et pead iga kuu maksma kaks korda rohkem palka. Samas pole kummagi ülesandega niivõrd kiire ja 95% tööajast istuvad meie hüpoteetilised sekretärid MSNis, tehes eimidagi kasulikku, kuna lihtsalt tööd pole.

Kahe tuumaga on sama lugu

“Paraku tähendab töökoormuse suurenemine jõudluse vähenemist: iga programmi töö muutub natuke aeglasemaks ja arvuti kipub nii-öelda hanguma. Tihtipeale ei aita siis muu, kui arvuti korraks välja lülitada ja uuesti tööle panna, kuid sedasi võib suur osa pooleliolnud tööst kaduma minna.”

Oeh… töökoormuse suurenemine pole vast niiväga hangumisega seotud. Pigem on tegu vigaste draiverite, riistvara või tõsiselt katkise tarkvaraga.

“Kahetuumalise protsessoriga arvuti on vajalik eeskätt kontoriinimestele, kes töötavad korraga mitme kontori- ja suhtlusprogrammiga ning näiteks erinevate kliendihaldusprogrammidega.”

Kiirem protsessor võib siin kasuks tulla, aga kahe tuumaga protsessor ei anna kontorirotile küll erilist eelist. Enamik säärast tarkvara ei tee enamuse ajast mitte midagi. Nüüd on neil kaks tuuma, mille peal enamuse ajast mitte midagi teha.

“Seetõttu muutuvad arvutid tänu kahetuumaliste protsessorite levimisele ka turvalisemaks, kuna ressursinõudlikud viirusi ja nuhkvara tõrjuvad programmid saavad nüüd segamatult töötada. Sellised arvutikasutajale tihti märkamatult töötavad programmid kasutavad suurt osa arvuti protsessori ressursist; kahetuumaline protsessor hõlbustab turvatarkvara jooksutamist ning säästab ressurssi teiste programmidega töötamiseks.”

Ossajeesusmariafernando!1! See ravib AIDSi ka äkki!? Keskmise kodu XP peal jookseb ikka terve hulk nuhkvara ja muud paska. Kui enne võistlesid erinevad kurjad programmid protsessori ressursi eest, siis kahe tuuma puhul pole see enam vajalik ja saavad rakendada oma potentsiaali täielikult. Ja viirusetõrje töö pole ju protsessori, vaid ikkagi operatiivmälu ning kõvaketta taga kinni. Tüüpiline tarkvara (kui sa 3D-renderdamisega ei tegele või 3,14159… eriti täpset väärtust ei arvuta) ei tee protsessori peal enamuse ajast mitte midagi.

“Kindlasti peaksid kahetuumalise protsessoriga arvuti soetamise peale mõtlema needki arvutikasutajad, kes armastavad arvutiga filme vaadata või fotosid ja video- või muusikaklippe töödelda. Kahetuumalised protsessorid muudavad multimeediatarkvara kasutamise mitu korda kiiremaks.”

Elementaarsed asjad võiks isegi ajakirjanikud endale selgeks teha. On üks protsessor, ühe tuumaga. Siis teeb tema ära ühe protsessori töö. On üks protsessor, kahe tuumaga, võib ta teoreetiliselt ära teha kahe protsessori töö, ehk jõudluse kasv on teoreetiliselt 2x.

Seda teoreetilist 2x me aga kätte ei saa, kuna dubleeritud pole terve protsessor, vaid ainult üks osa sellest. Teine põhjus miks me seda 2x kätte ei saa on kuna mäluga suhtlemine käib mõlemal protsessoril ühe “toru” kaudu. (NUMAt ja muud säärast eksootilist Inteli Core 2 Duo ei toeta.) Kolmas põhjus miks me seda 2x kätte ei saa on kuna need kaks tuuma peavad omavahel suhtlema, et neil mõlemal oleks iga käsu sisendandmed kõige värskemad.

Väide nagu saaks kahe tuumaga mitu korda kiiremini filme vaadata on kitsemöga.

“Lausa hädavajalik on kahetuumalise protsessoriga arvuti soetamine arvutimänguhuvilistele, kes saavad tänu uuenenud tehnoloogiale suurema mänguelamuse.”

Arghh! Mängud on reeglina ühe lõimega. Üheks vähestest eranditest on siin näiteks Quake 3 Arena mootor, mis kasutas rohkem kui ühte lõime ja mis tõepoolest jookseb kiiremini mitme protsessori / mitme tuumaga masina peal. Aga pane sa neid tuumasid kasvõi sada tükki arvutisse — enamik mänge suudavad korraga kasutada vaid üht.

“Käesoleval suvel tutvustatavad Core 2 Duo protsessorid on võrreldes vanema põlvkonna protsessoritega 40% võimsamad ja samas palju energiasäästlikumad.”

Nii et uue põlvkonna kahe tuumaga protsessor on siis 40% võimsam kui vanema põlvkonna ühe tuumaga protsessor? Lubati ju lausa mitmekordset kiirenemist…

“Sülearvutites võimaldab kahetuumaliste protsessorite väiksem voolutarve märkimisväärselt pikendada akude tööiga laadimistsükli kohta.”

Kaks korraga töötavat fööni võtavad koos rohkem elektrit kui üks töötav föön üksinda. Üks kahe tuumaga protsessor kasutab küll vähem elektrit kui kaks ühe tuumaga protsessorit, aga siiski kõvasti rohkem kui üks ühe tuumaga protsessor. “Väiksema voolutarbe” müüt võib siin olla tekkinud Inteli marketingi mõistest “performance per watt”.

Millal hakkavad säärased ajakirjanikud mõtlema oma peaga selle asemel, et marketingi brosüürikesi tõlkida? Ajakirjanduskoolis võiks ju keegi neile õpetada, et kui sa asja ei jaga, siis küsi kellelt, kes jagab, kontrolli väiteid ja allikaid ja…

Jah, Neeger on naiivitar…

Tallinna Ülikool õnnitleb eduka sissesaamise puhul?

Umbes tund aega tagasi potsatas selle neegri e-kirjakasti meelierutav sõnum eduka sisseastumise kohta. Kõik oleks tore ja kena, aga “probleem” seisneb selles, et see neeger pole kunagi Tallinna Ülikooli tahtnudki ja omaarust ka avaldust esitanud.

Korrektsuse huvidest tasub muidugi mainida, et sais.ee portaalis sai küll näpitud erinevaid nupukesi, aga avaldust kohe kindlasti ei kinnitanud saatmiseks. Kahtlust äratas ka fakt, et kiri on kellegilt Beritilt TLÜst (from: väli) ja saadetud tundmatule Kairile (to: väli). Kiiresti sai logitud sais.ee portaali ja ülla-ülla küsitakse nõusolekut või keeldumist – kusjuures riigieelarvelisele(!) kohale.

Ah suva, vähemalt pole nad veel erinevalt Tartu kolleegidest e-kaartide imelist maailma avastanud…

Update!

TLÜ selgitab:
“Kõik poolikult esitatud avaldused kinnitas TLÜ vastuvõtutöötaja, kuna lähemal uurimisel selgus, et paljud kandidaadid olid selle lihtaslt unustanud tegemata.”

“Vastuvõtu töötaja saatis vastuvõtu teate käsitsi e-postiga. Kirja lisas jäi ilmselt nimi muutamata, Janek sai samale erialale sissesaanud tütarlapse nimega kirja.”

Statistiline neeger, mingi imeloom

Neegri blogis oleme ikka ja jälle kritiseerinud palku. Eesti lihtsalt on, vähemalt kesk-Euroopa jaoks odava tööjõu maa. Selle asemel et konkureerida väärtusega konkureeritakse hinnaga. Neeger on olnud siiamaani arvamusel, et sama töö eest võiks ka sama palk olla, aga täna öösel voodis WAPiga majandusuudiseid lugedes (long story…) avastas Neeger, et tegelikult meil praktiliselt juba on Euroopa keskmisega võrdsed palgad.

Tegu on kahe maagilise numbriga. Alustame siis esimesest numbrist. Eestis maksavad kaubad ja teenused 64% Euroopa keskmisest. Iseenesest on see ju hea, sest nõnda peab Neeger teenima vaid 64% Euroopa keskmisest palgast, et sama hästi Eestis ära elada. Aga no olgem ausad, Eesti keskmine ei küündi 64% EU keskmise lähedalegi.

Teine avastus oli see, mis avas silmad. Nimelt moodustab Eesti tööviljakus EU keskmisest vaid 50%. Ehk teisisõnu, keskmisel eestlasel kulub sama töö tegemiseks kaks korda rohkem aega kui keskmisel eurooplasel. Kangelastöölised? Töörügajatest rahvas? Innovatiivne riigike? Oh ei…

Aga paneme need kaks numbrit kokku. Kõigepealt peaks Euroopa keskmisega samale tasemele jõudmiseks teenima eestlane 64% EU keskmisest. Rakendame nüüd printsiipi sama töö eest sama palk ja võtame arvesse, et eestlasel kulub sama töö tegemiseks kaks korda rohkem aega. Seega leiame, et meie tasustus on EU keskmisega samal tasemel, kui eestlane teenib umbes 32% EU keskmisest.

Ehk siis kolmandiku.

Vaatame kuidas IT-sektoris lood on. Kahe aasta vanune Slashdoti diskussioon annab keskmiseks entry-level palgaks IT sektoris umbes $18 tunnis ehk praeguse kursiga ~220 krooni tunnis. Euroopas peaks see number midagi sarnast olema. Korrutame läbi 1/3-ga ja saame 70 krooni tunnis, mis teeb umbes 11200 krooni kuus. Sealt maksud maha ja kätte jääb umbes 8900 krooni kuus.

Kui nüüd “entry-level” defineerida kui umbes 0-3 aastat kogemust, siis ka Eestis on võimalik entry-level IT-tööd tehes saada kätte Euroopaga võrdväärne palk ja seda näitavad ka ametlikud numbrid.

Lihtsalt elukallidus on teine (64%) ja keskmine eestlane on keskmisest eurooplasest kaks korda saamatum.

Või mis?

IT-erialadel 40% avalduste kasv

IT Kolledž toob meieni järgmise uudise:

“Tõeline buum, meie vastuvõtuga tegelev inimene ootab igatsusega vastuvõtu lõppu,” märkis IT Kolledžit haldava sihtasutuse arendusjuht Katrin Pink. “Kuigi olime üldist trendi jälgides valmis väga tagasihoidlikuks sisseastumisperioodiks ja kavandasime vastukaaluks eriti agressiivset reklaamikampaaniat, siis noorte erakordne huvi sundis meid kampaaniast üldse loobuma.”

Juhhuu! …või mis?

Huvi on noortes äratatud, kuid on see ikka see õige huvi? Kandideeritakse ikka IT enda pärast?

Vastust ei tule kaugelt otsida:

Katrin Pinki sõnul võib avalduste kasvu taga näha noorte huvi hästimakstud erialade suhtes, millega on võimalik tulevikus saada tööd igas maailma otsas. “Teisalt on meeldiv, et kuigi oleme väike ja vaid nelja eriala pakkuv kõrgkool, kandideerib bakalauruse- ja rakenduskõrgharidusõppes IT haridust omandada soovivatest noortest ca 25% meie juurde,” tõdes ta. Pink pidas tõenäoliseks, et buumi taga on osaliselt ka sisseastumistingimuste leebemaks muutmine – sellest aastast ei nõua IT Kolledž; enam kolme riigieksami hinnet. “Kuidas ka poleks, igatahes tähendab suur konkurss IT Kolledžile võimalust valida tulevasi tudengeid ja tõsta kooli taset veelgi.”

“Pink pidas tõenäoliseks, et buumi taga on osaliselt ka sisseastumistingimuste leebemaks muutmine” — miks muudeti tingimusi leebemaks, kui see vaid tõenäoliselt on kõigest osaliselt buumi põhjuseks. Ei soovitudki selle käiguga konkurssi tõsta?

Sooviti ikka, ja nii see ka juhtus, lihtsalt siis ei kõlaks eriti loogiliselt järgmine:

“Sisseastumistingimuste leebemaks muutmine”, “suur konkurss”, ja “…igatahes tähendab suur konkurss IT Kolledžile võimalust valida tulevasi tudengeid ja tõsta kooli taset veelgi.”

Ehk siis leebemad tingimused -> suurem konkurss -> kooli taseme tõus.

Mul üks tuttav hakkas ka IT-ga tegelema. Cool ja hästimakstud ala ju.

Ja loomulikult läks ta IT- tööle kooli kõrvalt. Ning otse loomulikult pidi ta ülikooli katki jätma, sest IT nõudis kogu aja – kui 8h tööpäev läbi sai, siis kas tuli ennast täiendada erialast materjali lugedes või oli ta tööstressist apaatne. Söögikorrad kahanesid ühele-kahele.

Probleem polnud niivõrd töö keerukuses kui selles, et inimesel polnud asja suhtes loomulikku annet – IT omandamine nõudis suuri pingutusi.

Tegelege sellega, millele teil annet on, mis on teie jaoks nauditav.

IT Kolledž noppis enim turu kasvust

…

Pärnumaalt pärit Maidu Üle, kes juba ka ise IT vallas töötab, märkis, et tõi oma dokumendid IT Kolledžisse pärast põhjalikku eri ülikoolide õppekavade uurimist. “Jõudsin järeldusele, et mujal on liiga palju liigset õppekavades, mida kunagi vaja ei lähe. Mina eelistan praktilisi teadmisi,” ütles ta.

Emmm… liigne nagu matemaatika? Sest seda on teistes koolides IT kõrval kõige rohkem.

Mina viisin oma paberid peale kolmeaastast TTÜs IT erialal viibimist üle TÜ matemaatikasse, sest tahtsin saada paremaks programmeerijaks.

Kas on puhas juhus, et parimad programmeerijad on ka tugevad matemaatikas?

Näiteid võib tuua hulgi, paslikuim oleks vast Skype’i aka Bluemoon’i tuumikprogrammeerijate kodulehel:

„We have in-depth knowledge in physics and mathematics.“

Eesti suhtlusportaalide välimääraja

Suhtlusportaalid on neegritele olnud alati südamelähedased, sest kus veel võiks sotsiaalse puudega inimesed omavahel kohtuda? Paar aastat tagasi anti neegritele koolis ülesandeks luua mingi innovatiivne it-projekt, aga paremate ideede puudumisel sai lõpuks esitatud uue suhtlusportaali idee. See oli IN. Tol hetkel tundus isegi teostatav, aga tagantjärele vaadates oli siiski ainuõige otsus seda mitte realiseerida. Lihtsalt vanal heal rate.ee’l on vähemalt 52,4 kilomeetrine edumaa teiste ees. See väike detail pole muidugi takistanud paljudel teistel õnne proovimast.

Kiire AR-kontroll* näitas, et näiteks panemind.ee ja datee.ee ei vasta enam. Kas tõesti on kõik läbi? Neegrid avastasid, et tegelikult on neid portaale rohkem, kui isegi oma kõige märjemates unenägudes oleks võinud arvata. Nii keeruline ülesanne vajab paraku ekspertide abi, et teemat kommenteerivad paadunud itimees Vassili, eriarst Dr. Ennet ja eduka IT-firma juht Toomas.

* Aadressiribakontroll. Sisestad oma brauserisse mingi urli ja vaatad kas saad tagasi HTTP 200 OK

1. weber.ee

Vassili: Intelligentsete inimeste kohtinguportaal — uudiste rubriigis saab lugeda ka Bushi ja Blairi tegemistest…
Dr. Ennet: Leht väidab, et nad tegutsevad alates 2000ndast aastast, aga registreerunud kasutajaid on hetkel miskipärast ainult 669. Reklaambänneri koha peal ilutseb suur tühjus.
Toomas: Põhjuseks on ilmselt suvi ja kuumad ilmad, sest kuidas nad muidu nii kaua elus on püsinud kui mitte eduka reklaamiga.
Vassili: Eesti on innovaatiline maa. Kohtamisportaalis leidub ka ilmateade, et teaks millal väljavalituga jalutama minna. Ja telekava, juhuks kui peab üksinda kodus istuma.
Toomas: Neil on isegi valuutakursid olemas. Ilmselt selleks puhuks, kui vihma sajab ja telekast jookseb Santa Barbara kordus.

Vassili: Iluvõimleja.
Toomas: Lakooniline. Haistan eneseirooniat.
Dr. Ennet: Tegelikult on see hea, kui iga Eesti elaniku kohta on üks suhtlusportaal, sest siis saavad kõik kuskil topis olla. Enesetappude arv langeks märgatavalt.

2. willa.pri.ee

Vassili: Esimese pilguga oleks nagu mingi Noore Ema Portaal.
Dr. Ennet: See kujundus meenutab mulle sellist ajakirja nagu “Saladused”. Kunagi sai seda huviga loetud.
Toomas: Umm… roosa…

Toomas: Mis selle mõte on?
Dr. Ennet: Pilt on väga osavalt välja lõigatud, sest nii jääb palju ruumi fantaasia jaoks.

Vassili: Kolm fotot neljast on mingi tunnistajakaitse all vist.
Dr. Ennet: See on hea, kui on leitud sobiv niss. Tunnistajakaitse all olevad teismelised tahavad ka ju üksteise pilte hinnata.

3. hotornot.ee

Toomas: Tegelikult on seal ju mitu asja päris innovatiivselt lahendatud. Näiteks on seal kümne punktina kasutusel SUUREM KUI sümbol.
Vassili: Tundub mingi khalastamisleht purjus reitimodede püüdmiseks.
Dr. Ennet: Roosa või sinine – teatud koguse juures pole enam vahet.
Toomas: Pooled kümnekad on saatnud lehekülje administraator. Huvitav, kas Andrei saadab ka kümnekaid sõbrahinnaga?
Toomas: “Meil reklaamida ei saa”

Vassili: Mulle need võrratused seal meeldivad. Erki on suurem kui 10 Leenat. Kusjuures see number on vist vale. Leena esineb Top Naiste all vaid 7 korda.

4. seltskond.ee

Toomas: See lehekülg meenutab kahtlaselt kunagist panemind.ee’d.
Dr. Ennet: Innovatiivne, igal kasutajal on oma fotoalbum, kirjakast ja E-POOD.
Vassili: No see on endine panemind.ee — e-pood on seksuaalteenuste müümiseks..
Toomas: Äkki käib see neil seal oksjonitega nagu ebay’s – paned oma pildi üles ja siis ootad pakkumisi. Päeva parim pakkumine võidab.
Vassili: Nah, kolm parimat pakkumist kõik võidavad…
Toomas: Et, siis nagu kolm ühes pakkumine või hoopis üks kolmes?
Dr. Ennet: Tegelikult on see hea, sest nii väheneb ka vägistamiste arv märgatavalt.

5. mangukoobas.lahendus.ee/pildid/

Vassili: Pildiiiiiiiiikooobbaaas on lahe, nii lahe, nii lahe !!11
Toomas: Mulle meeldib see lehekülg ja eriti nende moto: “näost näkku”.
Dr. Ennet: Mida ütleks Freud nende valgete laikude kohta?
Vassili: Oh ei! Iga pildi hindamise eest saad juurde 0.5 punni! Ja neil on olemas isegi SMS punnid!
Dr. Ennet: Igastahes võib arvata, et see portaal pole eriti populaarne teismeliste hulgas.
Vassili: Neil on pedofiilide jaoks eraldi otsing olemas (“otsi lolli kes ei kardaks kolli”). Seal saab otsida poisse ALATES viiendast eluaastast ja KOOLI või LASTEAIA järgi.
Toomas: Mulle meeldib!
Dr. Ennet: Tegelikult on hea, et asjad on ka seksuaalvähemuste jaoks hästi mugavaks tehtud. Ärkad hommikul üles, tunned väikest kihelust, võtad selle portaali lahti ja hakkad mõne lähedalasuva lasteaia kasvandikke otsima. Pildid on ka ilusti olemas.
Toomas: Tõesti, nii on kergem – enam pole vaja luurata mitu nädalat ümber lasteaia…

6. dates-web.net

Dr. Ennet: Hea, et nad defineerivad isegi ära “portaalis viibimise” ja “sisselogimise”. “Pildikommentaari kustutamise” definitsioonist rääkimata.
Toomas: Kui oma igapäevaelus kuulen pidevalt lühendeid CMS ja ERP, siis dates-web on loonud oma DWS süsteemi (Dates Web Sõnum). Innovatiivne!
Vassili: “Täname! Serverimaailm.com – tänu kellele kõik see alguse sai…” – Jepp, serverimaailma tasub ikka tänada.
Toomas: Jah, maaslamajat on alati lihtne lüüa.
Vassili: “Vabandame tehniliste probleemide eest, mis ei lase pilte hetkel juurde lisada. Viga parandatakse 24 tunni jooksul ehk hiljemalt 19 Juuli õhtupoolikuks. Vabandame! Korvame ka kahju, kui viga parandatud, saavad kõik kasutajad 50 000 boonuspunkti. Ilusat suve! : )“. Oleks pangad ka nii lahked…
Toomas: Vot see on väärt lugemismaterjal.
Vassili: “Küsimus: Kaua olete Dates-Webi teinud? Vastus: Põhikooli lõpust alates. Praeguseks siis ligi aasta.”
Vassili: “Küsimus: Millest on tingitud märkimisväärne sarnasus rate.ee-ga? Vastus: Sarnasus on näha võib-olla ainult kujunduse ja võimaluste poolelt. Palju on ka teisiti, meie portaal on mugavam ja kasutajasõbralikum.”
Toomas: Mulle meeldib noorsandi stiil. Ülikond ja puha. Palkaks kohe täna tööle.
Dr. Ennet: Tegelikult on hea, kui noored teevad oma portaale, sest nii on neil vähem aega ringi hulkuda ja narkootikume proovida. Kuritegevus langeks märgatavalt.

7. score.ee ja kohting.ee

Toomas: Ei siga ega kala.
Dr. Ennet: Leia 2 erinevust.
Toomas: Mõlemal on oma virtuaalpank ka.
Vassili: Tänapäeval on ikka nii, et jalgratast pole vaja leiutada. Kindlasti kasutavad mõlemad sama rate.ee framework‘i.
Toomas: kohting.ee tegelased ei paaritu.

8. vaade.net

Vassili: Neid tasub mainida juba ainuüksi sellepärast, et nad on oma õlgadele võtnud Eesti ja välismaa bändide andmebaasi haldamise. Tegu on tänamatu tööga – veenduge selles ise.
Toomas: Aamen…

9. eklubi.ee

Vassili: Tasuta tech support! Jee!
Vassili: “Küsimus: ma ei saa aru miks siin postkasti ei ole ….jumala hea oleks kui saaks siia kirjakasti kah..või mis te arvate. Vastus: Võibolla kunagi tuleb, aga esialgu mitte. Selline teenus vajab palju tööd ja pidevat hooldust, praegu ei ole see võimalik.“
Vassili: “Küsimus: miks ei saa jutukas privada? Vastus: Selles jutukas kahjuks jah ei saa, tehniliselt raske teostada. Kui tahad privaatselt kellegagi rääkida… saada teateid, mine mujale jutukasse või kasuta selleks programmi ‘MSN’”
Vassili: “Küsimus: kas ka meie saame kunagi @eklubi.ee maili aadressid????
Vastus: täitsa võimalik, kui eklubil hästi hakkab minema… praegu on veel natuke tehnilistest ressurssidest puudu.“
Toomas: Tundub, et neil on tehniliselt ebakompetentne meeskond.
Vassili: Võimatu! Lehel ilutseb ju @spit‘i logo!

10. isero.com

Toomas: See portaal torkab silma märkimisväärse kuulsuste hulgaga.
Vassili: Tükk aega jõllitan neid portaalikesi ja jõuan järjest enam järeldusele, et eestlased on koledad. Samas, käisin täna õues ja vaatasin, et ilusaid tibisid tegelikult kõik kohad täis. Müstika.

Peab nentima, et suhtlusportaale on palju rohkem, aga need ei paistnud millegi erilisega silma ja kuna ekspertide aeg on raha, siis kel huvi, see uurigu ise edasi. Näiteks: feim.ee, digi.ee, pidu24.com, hei.ee, kallistus.net, raterdater.com, dallyme.ee, …

Neeger jäi loorberitele puhkama

Artikkel StartIT.ee ja nende 10 põhjuse kohta sai üpris palju positiivset vastukaja ja nüüd neeger lesib, puhkab ja rüüpab värskendavat kokakoolat.

Tegelikult on olukord Neegri toimetuses pingeline. Närvid on limiidini venitatud, käed värisevad ja eelmainitud kokakoola loksub üle ääre, vaibale. Kingina sülle hüpanud populaarsus paneb küsima — mis nüüd siis saab? Millest kirjutada?

Suure lugejaskonna ees tundub igapäevaste kaablihädade kirjeldamine kuidagi mõttetu. Ega te ju siis selliste lugude pärast siin ole? Tahate ikka, et verd lendaks ja oleks rohkesti ärapanemist? Jaa…

Mitte et meie populaarsed teemad oleksid ennast ammendanud. StartIT.ee on kullaauk, aga kaua sa maaslamajat ikka peksta viitsid. Järgmine hommik avastad äkki, et varbaluu katki. Ja, noh, kahju hakkab ka natuke.

Et Neegri teemakäsitlust mitmekesistada on alati oodatud ka igasugused vihjed. Erinevalt Eesti uurivast ajakirjandusest pole plaanis kellegi peretülisid avalikkuse ette tirida. Kuigi jah, Kroonika ju Eesti IT-sektori tegelasi ei jälita ning selle koha pealt oleks isegi üks pisike nišš täita. Kes kellega joob? Millist lipsu kannab Indrek Sander täna? Miks on Panges Vana Tallinn koguaeg otsas?

Neegri kasuks ei tule ka fakt, et töötame jaotusega 2+1. Kaks põhilist kirjutajat ja üks, kes vahel täiskuuööl valge ratsu seljas appi tõttab. Kui kellegil publikumist sulg sügeleb ja tahaks Neegri teemadel kirjutada, siis võtke ühendust. Jätke näiteks kommentaarides oma e-kirja aadress ja sooviavaldus.

Motivatsioonikirja me ei nõua, konkurentsivõimelist palka ei paku.

1 põhjus miks vältida IKT’d

Eelmise StartIT.ee teemalise loo alguses sai mainitud, et kuna seal on nii mõndagi head, siis tekkis vajadus pühendada neile kohe eraldi kategooria. Neegrid loodavad, et järjekordsele kritiseerimisele ilmub lähiajal veel üks lugu selle kohta, kuidas mainitud portaali paremaks teha. Aga täna räägime rahast ja täpsemalt startit.ee leheküljel toodud summadest.

“2005. aastal Praxise läbi viidud uuringu järgi on ülikoolis õpetatavatest erialadest ülekaalukalt kõige tasuvam just arvutiteadused (keskmine sissetulek kuus üle 26000 krooni). Lõpetanute tulumaksu võrdluses osutus väga kõrgel kohal olevaks ka elektroonika ja automaatika (kuupalk üle 18000 krooni).”

Vägagi muljetavaldavad arvud, aga kas need peavad ka vett? Meie enda väike palgauuring näitas hoopis midagi muud. Neegrid otsisid ja otsisid ja leidsid lõpuks startit.ee saidil mainitud Praxise uuringu üles. Huvipakkuv osa palkade kohta asub 47ndal leheküljel (täpne informatsioon valitud metoodika kohta on uuringu lõpus).

Kõrghariduse (sh kutsekõrgharidus ja rakenduskõrgharidus) 00/01-02/03 õa lõpetanute keskmine aastane tulumaks alates lõpetamise aastast lõpetatud õppesuuna järgi:

• Arvutiteadused: 26198kr
• Elektroonika ja automaatika: 18630kr

Arvud nagu klapiks, aga paraku on tegu täiesti erinevate näitajatega! Praxise uuringus on juttu aasta keskmisest tulumaksust, mis on startit.ee leheküljel muudetud miskipärast kuu keskmiseks sissetulekuks. Aga mis on selle uuringu järgi tegelik igakuine sissetulek? Kuna tulumaksust täpse igakuise sissetuleku arvutamine on suhteliselt võimatu ülesanne (on eri liiki tulusid, makse, soodustusi laenudele jne. Isegi tulumaksuprotsent on aastatega muutunud), siis prooviks arvutada ligikaudset igakuist brutopalka kirvemeetodil (tulumaks / kuudearv / tulumaksuprotsent + tulumaksuvabamiinimum). Täpsustavad kommentaarid on teretulnud.

• Arvutiteadused: 26198 / 12 / 0.24 + 1700 = ~10796kr kuus
• Elektroonika: 18630 / 12 / 0.24 + 1700 = ~8168kr kuus

Mainiks veelkord, et tegu on ligikaudsete brutopalkadega (maksud siit veel maha) ja kätte ei jäägi eriti midagi. Tõsi, praegu on palgad kõrgemad kui sajandi alguses, aga teisest küljest tundub uuring kajastavat töökogemuse ja kõrgharidusega spetsialistide palka.

Tänastele noortele võiks huvi pakkuda ka järgnev lõik uuringust:

“Bakalaureuseõppe, rakenduskõrghariduse ja diplomiõppe lõpetanute korral on täheldatav sissetuleku kasvu sõltuvus töökogemuse aastate arvust (teiste haridustasemete korral pole võimalik niivõrd selget seost välja tuua; tabel 4-7). See näib viitavat asjaolule, et seoses puuduliku praktikasüsteemiga läheb kõrghariduse omandanutel üsna kaua aega (mõni kuu kuni 1 aasta), enne kui nad vastavad ettevõtte nõuetele ja huvidele (täpsemalt peatükis 4.4) ning sealt tuleb ka tööandjate valmisolek koos töökogemuse kasvuga töötajate sissetulekut oluliselt tõsta. Samas pole selline dünaamika täheldatav magistriõppe lõpetanute puhul, mis arvatavasti viitab sellele, et juba õpingute kõrval töötatakse.”

Tegelikult ju pole väga vigagi. Õpid kolm kuni viis aastat kõrgemat matemaatikat ja igasuguseid arvutivigureid, seejärel töötad väikse palga eest aastakese-paar, misjärel palk natuke kerkib, loodetavasti siis juba eriala keskmisele tasemele, nii umbes ~11000 kr miinus maksud. Inimesed, kes arvutivärgindust armastavad ei hakka kindlasti nina krimpsutama, kuid StartIT ei ole ju nende meelitamiseks — need mõnikümmend inimest igal aastal leiavad IKT ka ilma meelitamata.

Iseenesest on huvitav, et ükski neist StartIT kümnest ülemusest ei pannud tähele reaalse keskmise palganumbri peaaegu kolmekordistumist. Või on palganumbrid tõesti niivõrd hästi hoitud saladus?

Kuumapühad

Kes veel pole märganud, siis on temperatuur õues 30 kraadi ringis ning see pidavat kestma vähemalt nädala keskpaigani. Teisest küljest peavad üpris paljud praegu töö tõttu palavas kontoris vegeteerima. Vegeteerima ongi see õige sõna, sest produktiivsus on nullilähedane kuna enamikes kontorites pole konditsioneere (ventilaatoritest pole ka erilist tolku). Aga mida ütleb sotsiaalministri määrus tööruumide mikrokliima kohta?

alaline töökoht – koht, kus töötaja töötab suurema osa (vähemalt 50% või vaheajata üle 2 tunni) oma tööajast. Kui töö toimub tööpiirkonna mitmesugustes punktides, loetakse alaliseks töökohaks kogu tööpiirkonda

soe aastaaeg – aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle +10 oC

kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust

lubatav mikrokliima – mikrokliima näitajate kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti normaliseeruvaid nihkeid tema organismi soojusregulatsioonis, mis ei välju kohanemisvõime piirest. Selle juures ei teki vigastusi ega muid tervisehäireid, kuid võib täheldada ebamugavustunnet ja enesetunde halvenemist

Mikrokliima näitajate mõõtmisi tuleb teostada külmal ja soojal aastaajal ühe päeva kestel töövahetuse alguses, keskel ja lõpus. Mikrokliima tingimuste kõikumise korral, mis on seotud tehnoloogiliste ja muude põhjustega, tuleb teostada mõõtmisi ka töötajate suurimate ja väiksemate termiliste koormuste puhul, mis esinevad töövahetuse kestel.

Ja mida ütleb tark tabel sooja aastaaja, kategooria Ia ja alalise töökoha kohta?

• Optimaalne: 23-25 oC
• Ülemine piir: 26 oC
• Alumine piir: 21 oC

Siinne kontori mikrokliima nendele normidele küll ei vasta. Ma ei saa tõesti aru, et kumb on tööandjale kasulikum, kas teha ühekordne investeering konditsioneeride soetamiseks või lasta oma töötajatel igal aastal nädal-kaks-kolm töötamist mängida?

Ahjaa, olete märganud, et suviti on ühed jahedamad kohad supermarketid. Huvitav miks küll?

10 põhjust miks vältida IKT’d

EPL tutvustab meile uut IT-neegri karjääri propageerivat mitme suure koostöös tehtud veebileht-portaali StartIT.ee. Kuna seal on nii mõndagi suurepärast, (testi ennast!) siis pühendame neile kohe eraldi tag’i

Pilku köidab 10 põhjust, millega üritatakse inimesi veenda IT-haridust omandama. Võtame need siis üksipulgi läbi

1. Hea palk

2005. aastal Praxise läbi viidud uuringu järgi on ülikoolis õpetatavatest erialadest ülekaalukalt kõige tasuvam just arvutiteadused (keskmine sissetulek kuus üle 26000 krooni). Lõpetanute tulumaksu võrdluses osutus väga kõrgel kohal olevaks ka elektroonika ja automaatika (kuupalk üle 18000 krooni).

Statistika on huvitav ja ausalt öeldes tahaks Praxise metoodikaga lähemalt tutvuda. Reaalsus tundub olevat aga teistsugune. Kui keegi IT töökuulutusi on viimasel ajal vaadanud, siis palk on alati “motiveeriv” ja “konkurentsivõimeline” ja “kokkuleppel” ja üldiselt tähendab see midagi vahemikus 5000-8000. Nõudmised on, kusjuures, tihti ulmelised. Suurfirmades, eriti väliskapitalile kuuluvates on mitmeaastase (5 ja enam) staazhiga inimesed muidugi veidi paremal järjel.

Neeger tegi hiljuti väikse uurimuse lugejate hulgas selgitamaks IT sektori palku. Praxise uurimuses toodud numbrid on reserveeritud ikkagi juhtidele.

2. Prestiižne

Kas oled tähele pannud – kui veel mõni aeg tagasi räägiti meil muigega itimeestest, siis täna öeldakse lugupidavalt IT-spetsialist. Kuvand IT-mehest kui toanurgas nokitsevast “patsiga poisist” on ammu möödanik, IT haridusega noor on uue ajastu edumeelne ja ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkiv inimene.

Amet ei riku meest. Kui inimene on enne IT alale minekut ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkiv inimene, siis on ta seda ka peale IT alale minekut. Aga tegelikult, kes on siis Eestis IT alal ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkivad inimesed? Marvet, Viik ja Teller?

3. Huvitav töö

IT pakub väga erinevaid võimalusi eneseteostuseks, alates spetsiifilistest infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmadest kuni panga, poe või polikliinikuni, häid ajusid otsib ka avalik sektor. Suuri asju võib teha nii suures kui väikses IT-firmas. Rutiinset tööd on vähe, iga tööpäev eelmisest erinev.

Suurfirmad siiski otsivad inimesi, kes töötaksid ühe projekti kallal mitu kuud. See “rutiini puudumine” tuleb ka pidevast ümberõppimisest. Uued tehnoloogiad, millega vaja sammu pidada põletavad inimese läbi. Ajud kärssavad.

4. Populaarne amet

2006. aasta mais Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringu põhjal asub infotehnoloogia eriala gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste seas populaarsuselt teisel kohal. Telekommunikatsiooni eriala jagab 11.-15. kohta.

Ja pooled nendest, kes peale gümnaasiumi lõpetamist IT-erialadele lähevad on aasta hiljem sealt juba lahkunud

Pisike isiklik kana on kitkuda selle koha pealt. Ülikoolis töötavad juhtival positsioonil idioodid, kes ei mõista, et nad peaksid natuke vaeva nägema ka eriala meeldivamaks muutmisega. Inimesed, kes on ise kadalipu läbinud arvavad, et need, kes ei suuda kadalippu läbida samamoodi nagu nemad, ei olegi väärt IT eriala õppima.

Probleem ei ole soovimatus IT’d õppida. Probleem on IT haridusega. Mingit tööjõupuudust poleks olemas kui esimese aasta lõpuks pooled välja ei kukuks.

Siinkohal on süüdi nii riik kui ülikoolid. Esimeselt kursuselt IT alale tööle minev inimene teenib mõnikord rohkem kui tema doktorikraadiga õppejõud ülikoolis. Kaks korda võite arvata millise kvaliteediga haridust selline poliitika soodustab.

USA ajakiri Money uuris sadu erinevaid ameteid ja võttis arvesse mitmeid erinevaid faktoreid nagu sektori majanduskasv, palgad, stress jne. Esimeseks platseerus tarkvaraarendaja, esikümnesse mahtus seitsmenda kohaga ka IT-analüütik.

Ning üks teine uurimus väidab, et 97% IT-erialal töötavatest inimestest on oma töö poolt lausa traumeeritud.

5. Kindel tulevik

IT annab väga kasuliku ameti, sest praktiliste IT oskustega spetsialiste ehk häid ajusid ja osavaid töökäsi vajatakse alati. IT-tegijate tulevikku võib pidada roosiliseks.

Ehitajatega olevat sama lugu, aga neil olevat palgad 3-4 korda suuremad

IT ala lõpetanu ilma tööta ei jää, kuid pigem on põhjus siin selles, et “IT-spetsialisti” on vaja praktiliselt igas kohas, kus arvutitega tööd tehakse. Informatsiooni superkiirtee vajab ropul hulgal tänavakoristajad. (Muide, Eestis on tänavakoristaja palk enam-vähem võrdväärne ülikooliharidusega programmeerija palgaga. Ainult et jube vara peab hommikul üles ärkama.)

6. IT on universaalne

IT ei hooli sellest, mis keelt Sa räägid, rääkimata Sinu soost või usulistest veendumustest. IT on ise universaalne. Seepärast võid sa olla tegija igal pool – heale IT haridusega spetsialistile on kõik uksed avatud nii kodus kui ka piiri taga. Välismaa IT-gigandid värbavad tööjõudu Eestist, meie omakorda Ida-Euroopast. Juba homme võid sa töötada Silicon Valleys. Ja huvitav, et ehkki suurem osa meie enda IT-spetsialistidest on eestlased, leidub piirkondade lõikes infotehnoloogia huvilisi kõige enam Ida-Virumaal.

Kui palju eestlaseid töötab Silicon Valleys? Kaks-kolm? Hmmm… Huvitav mis Viking Loto Jackpot sel nädalal on? Ma arvan, et võimalused pole sugugi mitte nadimad.

Silver Keskküla muidu ütles tabavalt: “Enamik Eesti ettevõtteid ei tegele IT poole peal mingi raketiteadusega, seega neile ei lähe korda palgaliste hariduskäik – peaasi, et töö tehtud saaks. Sellise egoistliku käitumisega meelitataksegi pooleli kooliga noored täiskohaga tööle ja paljud jätavadki ülikooli lõpetamata. Laiemas perspektiivis on see samahea kui Eesti Nokiale käega löömine.”

7. Paindlik tööaeg ja kaugtöö võimalused

Kontori mõiste on vähemalt IT-sektoris oluliselt muutumas. Kontor ei tähenda enam rangust ja üheksast viieni tööl istumist. Kontor on seal, kus sa parasjagu läpaka lahti teed ja kus wifi funkab.

Mind on hommikul kell viis telefoniga üles aetud, et oh, see ja see ei tööta nii nagu peaks. Ja vahel on vaja ka nädalavahetusel serverit seadistada või jumal teab mida teha. “Paindlik tööaeg ja kaugtöö võimalused” tähendab orjapõlve, kus tuleb 24/7 ülemusele kättesaadav olla.

Saab sellest ka üle ja ümber, muidugi, aga see eeldab mõlemapoolset mõistvat suhtumist ja töötundide väga täpset kirja panemist. Igasuguse meeskonnatöö puhul pole säärane ajajaotus aga võimalik — kontoris koos töötamine tuleb lihtsalt kokkuvõttes efektiivsem.

8. Lai suhtlusring

IT-valdkonnas tegutsedes kujuneb Sul väga lai ja kindlasti kasulik suhtlusring. IT alalt leiad palju uusi sõpru ja tuttavaid, sest IT valdkonnas saab oma ala inimestega vabalt suhelda nii erialastes küsimustes kui töövälisel ajal.

Ma olen praegu paarikümnes eri meililistis, umbes 3/4 neist mingi suvalise tarkvarajupi kasutajate listid, juhuks kui vahel on vaja nõu küsida. Ma arvan, et see näitab kindlasti minu suhtlusringi laiust ja kasulikkust.

Muide, millisel ametil ei saa oma ala inimestega suhelda? See punkt meenutab mulle kahtlaselt reklaami “Kaalujälgijate vesi — vaid null kalorit!”

9. Loominguline õhkkond

Idee maksab – heade teadmiste, tugeva töö ja särava idee puhul võid Sa olla järgmine Bill Gates või uue Skype’i asutaja. IT valdkonnas töötades sõltub eelkõige Sinust endast, kuhu sa oma lennukate mõtetega välja jõuad.

IT valdkonnas töötades jõuavad lennukate mõtetega inimesed teistesse valdkondadesse. Nagu näiteks ärijuhtimine, majandus; üks tuttav Java-neeger Euroopast läks just peale mitut aastat IT erialal töötamist piloodiks õppima.

Muide, kui palju meil Eestis on reaalseid näiteid inimestest, kes IT erialal töötades on hea idee leidnud, seda pushinud ja lõpuks maailma vallutanud?

10. Lahe

Elu on lahe – IT alal töötades ja oma tööd nautides võid iga päev tunda, et elu on lahe, sest Sa teed seda, mis sulle tõesti meeldib ja mis võimaldab ka head sissetulekut.

Inimesed kellele IT tõesti meeldib leiavad selle eriala ka ilma reklaamita. Ma arvan millegipärast, et StartIT.ee pole mõeldud nende inimeste püüdmiseks, vaid pigem meelitamaks neid teisi, neid, kes tulevad IT’sse pigem raha kui huvi pärast.

Muide, seisu IT’ga tegelevates firmades näitab ilmekalt ka StartIT.ee tegijate nimekiri: üks arendaja, üks testija ja kümme juhti…