Järgnev sai pisikese eksperimendi käigus ühes Eesti ülikoolis 18 punkti 20st. Eks igaüks ise mõtleb kas dokument on nii palju väärt või mitte.
IT vallas on aastatel 2002-2005 toimunud suured muudatused. Oluliselt on arenenud veebirakenduste osakaal ning tõusnud nende tähtsus majanduses ja inimeste eludes. Juba varem selleks kasutatud programmeerimiskeeled on muutunud populaarsemateks ning arenenud ja stabiliseerunud on nende veebiprogrammeerimise tugi. Samas ei tohi ära unustada ka radikaalseid uusi eksperimentaalseid lahendusi, mida pakutakse tavaliselt väikeste ja lihtsate keelte põhjal.
Järjest enam on liikumas infotöötlus presentatsioonipõhisest infopõhiseks. Niivõrd ei oma enam tähtsust rakenduslik esitlus, vaid käideldavus ja universaalsus. Inimesed liiguvad kinnistelt süsteemidelt avatutele ning infohaldus ja salvestamine muutuvad globaalselt hajusateks. On suurenenud rakendusliku krüptograafia tähtsus ning aktuaalseks probleemiks on saamas delegeerimisründed nii tsentraalsete kui mittetsentraalsete sertifitseerijate vastu.
Kui möödunud sajandi viimastel aastakümnetel oli üheks põhiliseks kuid siiani realiseerumata unistuseks paberivaba kontor, siis selle aastakümne peategelaseks võib kujuneda detsentraliseeritud kontori mudel, kus kontor asub seal, kus töötaja ise parajasti viibib. Tehnoloogiliselt aitavad sellele unistusele kaasa lairiba infrastruktuuri külge ehitatud traadita võrgusüsteemidega teenusepakkujad.
Üha enam räägitakse hajusandmetest ning sisuteenustest. Triviaalseks on muutunud presentatsioonilise külje disain ja juurutamine. Tähtis on selle kaudu leviv informatsioon. Inimesed kasutavad ajaveebe ning sotsiaalseid võrke oma ideede ja info kommunikeerimiseks ja talletamiseks. Kogu fenomeni ümber on positsioone sisse võtmas nii tsentraalsed indekseerivad sisuteenused, kui ka hajusad andmesüsteemid.
Globaalse inforägastiku detsentraliseeritus ja näivalt anarhiline iseregulatsioon valmistab peavalu oma kasvava majandusliku tähtsuse pärast maailma valitsustele, kes ei pruugi nõustuda kõigi otsustega, või soovivad rakendada mingisugust tsensuuri. Privaatsus on muutumas probleemiks, millest aru saamiseks ei pea olema paranoiline, vaid piisab täiesti elementaarsetest arvutioskustest mõistmaks selle mastaapi. Probleemi lahendusi on pakutud välja nii riikide kui ka teadlaste poolt ning aktiivset kasutust leiab tänapäeval näiteks krüptograafiliselt kaitstud kihtmarsruutimine ja globaalse interneti peale ehitatud detsentraliseeritud anonüümsed hajusvõrgud.
Pingete kasvamine maailmas on loonud olukorras kus Kolmas maailmasõda võib potentsiaalselt puhkeda erinevate maailmajagude ning üleilmsete organisatsioonide vahel suurt majanduslikku tähtsust omavate infosüsteemide pärast. Kuumaks teemaks on näiteks juurnimeserverite haldus, mis traditsiooniliselt on siiani Ameerika Ühendriikide pädevuses olnud, kuid on nüüd tõusnud globaalseks küsimuseks.
Fundamentaalselt uut lähenemist lubab semantiline veeb ning senised realisatsioonid on näidanud selle teostatavust ning suurt potentsiaali ärirakenduste jaoks. Seni staatilised ja pooldünaamilised olnud veebirakendused on omandamas täisdünaamilist välimust. Kommunikatsioon rakendusepakkujaga käib asünkroonselt ning kasutajale nähtamatult pakkudes nõnda persistentset kasutajakogemust kogu rakendusplatvormil.
Kogu IT on viimastel aastatel läbi teinud põhjaliku paradigmanihke senisest suletud süsteemist avatule, kus tsentraalset positsiooni omavad eksisteerivale infole lisaväärtust pakkuvad korporatsioonid.
Posted by Elver 
Posted by eigo 
Posted by Janek 
